2020/2021. õppeaasta

Sellest õppeaastast tuleb meil arvestada koolielu ja õppetöö korraldamisel koroonaviiruse levikuga seonduvate riskidega. Sellele lehele koondame kõik muudatused ja ümberkorraldused, et kodud saaksid vajalikul hetkel kiire ülevaate kõige olulisemast.



Igapäevased soovitused 2020/2021. õppeaastaks

Arvestame igapäevaselt riiklike soovitustega riskide maandamiseks:

  • VÄHIMAGI HAIGUSKAHTLUSE KORRAL PÜSIME KODUS!
  • Pöörame tähelepanu kõige lihtsamale viiruse ennetamisvõttele ehk korralikule kätepesule.
  • Paigaldasime välisuste juurde kätepuhastusjaamad nahasõbraliku desoainega.
  • Sööme kolmes vahetuses.
  • Viibime palju õues.
  • Nakkusohu kasvades oleme valmis õppetöö vormi muutmiseks ehk teisisõnu võtame osaliselt või täielikult kasutusele distantsõppe.
  • Pakume võimalikult kaua kontaktõpet esimese, aga ka teise kooliastme õpilastele. Samuti tuge vajavatele õpilastele, kellele distantsõpe ei sobi.
  • Planeerime õppetööd (sh kooliüritusi, õppekäike jmt) nii, et oleks võimalik inimeste hajutamine. 
  • Varume ja kasutame isikukaitsevahendeid.
  • Jagame lapsevanematega regulaarselt olulist infot sellel veebilehel ja jooksvalt eKoolis (lapsevanemad, palun kontrollige eKoolis, et teie meiliaadress oleks korrektne).

Kui koolis on koroonajuhtum, siis õppetöö korraldatakse ümber hoone, asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid. Asutuse sulgemise üle otsustavad Terviseamet ja koolipidaja (vallavalitsus).


Millal peaks laps jääma koju?

Haigena tuleb jääda koju

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Nohu ja köha

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Kroonilised haigused

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata.


Kui laps on puudunud koolist, kas kooli tagasi lubamiseks peab võtma perearstilt tõendi või tegema testi?

Lapse tervise eest vastutab lapsevanem, täiskasvanu vastutab oma tervise eest ise. Haridus- ja
lasteasutusse naasmiseks perearstikeskus tervistumise tõendeid ei väljasta, samuti ei tehta terveks saamise kinnitamiseks SARS-CoV-2-teste.

Haridusasutuses esitamiseks saab lapsele tõendi kirjutada lapsevanem. Seega, kui laps on olnud kodus, kirjutab vanem tõendi eKooli.


Viibimine isolatsioonis ja koduõppes õppetöös osalemine

  • Kui õpilane peab viibima isolatsioonis, annab vanem sellest puudumistõendiga koolile teada, märkides tõendisse, millisel ajavahemikul peab õpilane kodus viibima.
  • Klassijuhataja aktsepteerib puudumistõendi ning märgib eKooli põhjuseks KÕ ehk koduõppel.
  • Õpilane täidab koolikohustust ka e-õppe ajal, st jälgib eKooli, täidab õppeülesandeid, osaleb videotundides (kui neid on).
  • Kui õpilane haigestub kõduõppel viibimise ajal ega saa õppetöös osaleda, toimub puudumiste põhjendamine ja järelevastamine samadel alustel kui tavaõppe puhul. Vanem teavitab sellest klassijuhatajat hiljemalt sama päeva hommikul.

Mis saab siis, kui keegi haigestub koolis olles?

  • Haigestunu peab teavitama asutuse juhtkonda.
  • Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab juhtkonda.
  • Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid.
  • Haigestunu isoleeritakse teistest sobivasse ruumi ja antakse kirurgiline mask (jälgida, et mask paigaldatakse õigesti).
  • Kui haigestunu terviseseisund silmnähtavalt halveneb, tuleb helistada 112.
  • Haigestunu (õpilase puhul tema vanem) teavitab haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leiab kinnitust.
  • Asutus teavitab juhtunust selle klassi liikmeid ja vanemaid.
  • Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata nime, andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.
  • Terviseamet võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja kontaktsed. Asutus ja kooliõde osutavad kaasabi.
  • Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed jäävad koju 14 päevaks. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet, kui tervislik seisund seda võimaldab.

Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.

Võimalusel tuleks piirata 14 päeva jooksul haigestunu klassikaaslaste ja õpetajate osalemist ühisüritustel.


COVID-19 klassis või õpperühmas

Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb suunata kõik lähikontaktsed kaheks nädalaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele.

Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.

Oluline on teada, et COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimestega omakorda lähikontaktis olnud inimestel suurenenud riski haigusesse nakatuda ei ole ning kontakti kontaktid isolatsiooni jääma ei pea.


Lugesin, et minu lapse koolis võis olla COVID-19 nakatunu. Kas võin tööle minna?

Eneseisolatsioonis (ehk siis eemal tööst, koolist jm tegevustest) peab jääma isik, kes on olnud COVID-19 lähikontaktne.

Hetkel koolis õpilaste ega õpetajate hulgas ei ole kinnitatud ühtegi COVID-19 nakatunut. Juhul, kui nakatumine peaks kinnitust saama, tuleb koju jääda selle isikuga otseselt kokku puutunud inimestel. Terviseameti hinnangul COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimestega omakorda lähikontaktis olnud inimestel suurenenud riski haigusesse nakatuda ei ole ning kontakti kontaktid isolatsiooni jääma ei pea. Teisisõnu lapsevanemad töölt eemale jääma ei pea.


Kes on COVID-19 lähikontaktne?

Covid-19 lähikontaktne on isik, kes :

  • elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
  • on olnud füüsilises lähikontaktis COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on tema peale köhitud, on katsunud kasutatud salvrätti paljaste kätega);
  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel.

Kui klassis jääb keegi koroonahaigeks, tuleb suunata haigestunuga kokku puutunud klassikaaslased kaheks nädalaks distantsõppele. Kaaluda tuleb kogu klassi/rühma distantsõppele suunamise vajalikkust. Haigestunu peab perioodi lõpus tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.

Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega või kelle lähikondsed on viimase 14 päeva jooksul saabunud kõrge haigestumusega riigist (nakatumiskordaja 16 või enam 100000 in kohta).


Käitumisjuhis SARS-CoV-2- positiivse inimese lähikontaktsele:

  • Eneseisolatsioon 14 päeva.
  • Kui haigussümptomid puuduvad, siis testi ei tehta (v.a juhul, kui Terviseamet otsustab teisiti).
  • Kui haigussümptomeid ei teki, võib eneseisolatsiooni lõppedes naasta tavapärase elukorralduse juurde.
  • Kui haigussümptomid tekivad, tuleb ühendust võtta perearstikeskusega või helistada perearsti nõuandetelefonil 1220.
  • Kui tekivad sümptomid ja SARS-CoV-2 test osutub positiivseks, algab eneseisolatsiooni päevade arvestus otsast peale.

Saabumine välismaalt

Tulles välisreisilt riskipiirkonnast, kus nakkuskordaja on kokkulepitud kordajast suurem

  1. Tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni või
  2. kohe pärast riskipiirkonnast saabumist pöörduda SARS-CoV-2 testimisele:
    • kui testitulemus on negatiivne, tuleb õppijal jääda eneseisolatsiooni 7 päevaks;
    • testi korratakse vähemalt 7 päeva pärast esimese testi tulemuse teada saamist;
    • kui ka siis on SARS-CoV-2 testi tulemus negatiivne, võib naasta tavaellu;
    • kui test on positiivne, tuleb lähtuda ülaltoodud eneseisolatsiooni nõuetest.

Välisriikidest tulnud inimesed leiavad ajakohase info riikide nakkuskordajate ja liikumispiirangute kohta Välisministeeriumi kodulehelt.

Inimesed, kelle lähikondlased on saabunud riskipiirkonnast, eneseisolatsiooni jääma ei pea.