Silt: aprillinali

Nissi kool kujundab ümber kogu õppekorralduse – keskmesse tõuseb kohustuslik nutiseadmete ja tehisaru kasutamine

Lisatud , autor Reelika Väli

Alates uuest õppeaastast rakendab Nissi kool mitmeid uuendusi, mille eesmärk on vähendada õppija koormust ning muuta õppeprotsess võimalikult sujuvaks. Muudatuste keskmesse on tõstetud kaasaegse tehnoloogia teadlik kasutamine. Seetõttu muutub nutiseadmete ja tehisaru kasutamine õppetöö kohustuslikuks osaks.

Koolijuhi sõnul tunnetavad õpetajad juba täna teravalt, et paljude õppeainete sisu on ajale jalgu jäänud ning tuleks viia vastavusse tehisaru ajastuga. Näiteks on otsustatud loodusainetes sügisest üle minna uudsele ja elulisele snap-õppele, kus õppijad peavad õppetöös osalemiseks nutitelefoni abil jäädvustama ja õpetajale Snapchatis saatma igapäevaelus esinevaid nähtusi nagu aurustumine, liikumine või tasakaal. Lahendus võimaldab siduda õpitava vahetu kogemisega ning vähendab vajadust eraldi katsete läbiviimiseks. Lisaks aitab see vältida olukordi, kus õppija peab nähtuse tekkimist eraldi ootama või selle mõistmiseks süvenema.

Sügisest muutuvad nutitelefonid ja tehisaru kasutamine koolis kohustuslikuks

Tehisaru ajastul on tarbetuks muutunud ka võõrkeelte õppimine, kuna tehnoloogia võimaldab sekunditega teksti või kõne veenval tasemel ära tõlkida. Uuel õppeaastal asendatakse keeletunnid keelemudelite tundmaõppimisega, pööratakse seejuures tähelepanu mudeli treenimisele oma varasemate töödega, et saadavad vastused arvestaksid kasutaja isiksuse eripäradega ja mõjuksid usutavamalt. B-võõrkeele asemel saavad õppijad sügisest valida endale hoopis B-keelemudeli ja saavad seeläbi veelgi vähendada iseseisva mõtlemise vajadust.

Informaatika, kui peamine kaasaegseid oskusi käsitlev õppeaine, muutub sügisest kõikidesse klassides kohustuslikuks. Juba käesoleva aasta viimasel trimestril on informaatikas piloteeritud vaibkoodimisel põhinevat projektõpet, kus rõhk on toimiva lahenduse tunnetamisel ja õpilased töötavad rühmades välja koolielu parendavaid rakendusi. Äsja valmis koolilõuna tellimiseks vajalik äpp Dolt, mis võimaldab sügisest kaasajastada ka toitlustamist koolis. Dolt hindab õppija pikkust, kaalu ja vanust, maitse-eelistusi ja varasemaid valikuid, arvestab välja sobiva toiduratsiooni ning optimeerib toidu koguse. Soe koolilõuna toimetatakse Dolt kullerite abil õppijani vastavalt tema asukohale koolis, võimaldades nii vältida õppetöö katkestamist.

Sügisest hakkavad koolilõunat õpilasteni toimetama Dolt kullerid

Tehnoloogiliste lahenduste kasutamine eeldab ka nende toimimiseks vajalikku energiat. Kõrgete energiahindade valguses võib see muutuda uuenduste elluviimisel oluliseks takistuseks, sest kehvemates peredes pole õpilastel sageli võimalik oma nutiseadmeid laadida. Seetõttu rajatakse sügiseks kooli võimlasse uudne iselaadimisjaam, kus õppijad saavad oma nutiseadmete tööks vajaliku energia oma jõuga toota. Iselaadimisjaama erinevad liikumisvahendid on ühendatud laadimissüsteemidega, võimaldades siduda füüsilise aktiivsuse ja õppimise. Õpetajate hinnangul aitab selline lahendus suurendada õpilaste motivatsiooni liikuda. „Kui aku saab tühjaks, minnakse vabatahtlikult treenima,“ märkis üks õpetaja.

Iselaadimisjaamad on tänaseks end hästi tõestanud paljudes riikides, kus nutiseadmed on õppetöös kohustuslikuks muudetud

Hindamises liigub kool üle tehisarul põhinevale mudelile, mis võimaldab anda õppijale tagasisidet kiiresti ja erinevates vormides. Süsteem analüüsib esitatud tööd ning koostab õppijale personaalse tagasiside, tänades töö esitamise eest ning pakkudes võimalust valida tagasisidele meelepärane esitlusviis, näiteks plakati või tabelina. Uue lähenemise kohaselt ei keskenduta enam niivõrd lõpptulemusele, vaid sõltumata töö sisust tagasiside olemasolule ja selle kättesaadavusele.

Tehisarul põhinev esüsteem tagab, et ükski õppija ei jää tagasisideta

Lisaks võetakse kasutusele tehisarul põhinev lahendus kadunud esemete haldamiseks. Süsteem analüüsib leitud esemeid ning pakub välja nende tõenäolise omaniku, arvestades erinevaid mustreid ja varasemaid andmeid. Vajadusel teavitatakse õppijat automaatselt, et tema ese on leitud või määratakse asjadele ajutine omanik. Kooli sõnul aitab see vähendada leitud kuid omanikuta esemete hulka ning lihtsustada nende tagastamist.

Kõik muudatused on suunatud ühe eesmärgi poole – muuta õppimisega seotud protsessid võimalikult sujuvaks ja õppijasõbralikuks. Uue lähenemise kohaselt ei pea õppija enam tegelema vanamoodsa õppimisega, vaid saab keskenduda õppeprotsessi sujuvale läbimisele. Kool rõhutab, et oluline ei ole enam üksikute tegevuste korraldamine, vaid koolielu toimimine ühtse süsteemina.

Nissi kool võtab tööle hariduspolitseiniku

Lisatud , autor Reelika Väli

Direktori korraldusel kuulutab Nissi kool 1. aprillil välja avaliku konkursi hariduspolitseiniku ametikoha täitmiseks. Loodaval ametikohal tööle asuva ametniku ülesandeks on tagada sujuv koolikorraldus ja õppetöö kvaliteet. Koolijuhi sõnul on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärk on tõhustada igapäevast tegevust koolis ning ennetada hariduslikke rikkumisi.

Hariduspolitseiniku igapäevatöö hõlmab esmalt õpilaste käitumise jälgimist. Näiteks hakkab ta arvet pidama, kui õpilane siseneb kooli ilma „tere“ ütlemata (võltsnaeratus ei lähe arvesse) – kolm teretamata jätmist võrdub sotsiaalse hoolsuse miinuspunktiga. Samuti viib hariduspolitseinik läbi pistelisi teste kontrollimaks, kas õpilastel on meeles oma eKooli või koolimeili salasõna. Kui õpilane ei pääse kolme katsega eKooli või Microsoft 365 keskkonda, tuleb tal läbida kohustuslik paroolimälu taastamise koolitus. Ametnik võib korraldada ka ristküsitlusi raamatutegelaste nimedega, et selgitada välja, kas õpilane tõesti luges läbi teose, mille kohta ta oma kirjandi kirjutas.

Üheks olulisemaks ülesandeks saab õuevahetundide toimimise tagamine. Selleks hakkab hariduspolitseinik kasutama drooni ja soojuskaamerat, et tuvastada koolimajja peitu pugenud õpilased – olgu nad siis „lihtsalt korra midagi võtmas“ või „täiesti õigustatult WC-s“. Tema tähelepanu saavad kindlasti ka need, kelle müts on enne õuevahetundi järjepidevalt kadunud või kel on sügav veendumus, et õues kindlasti sajab. Samuti tegeleb ta loata poes käimise juhtumitega. Maiustuste ostmise tõttu tundi hilinemisi hakatakse edaspidi käsitlema kui kõrge glükeemilise indeksiga rikkumisi. Lisaks hindab hariduspolitseinik õpilaste kottides olevate jookide kofeiinisisaldust – kui see ületab õpetaja esmaspäevast keskmist, on tegu raskendava asjaoluga.

Tähelepanuta ei jää ka õpetajad. Hariduspolitseinik hakkab kontrollima, et tunnikirjeldused ja perioodihinded oleksid eKoolis õigeaegselt ja korrektselt vormistatud. Täpselt algavad tunnid on õppetöö korralduse seisukohalt väga olulised, seetõttu vormistatakse edaspidi tundi hilinevale õpetajale kohvinurka kadumise protokoll. Kui õpetaja ei suuda oma tunnis tagada, et õpilaste nutitelefonid jääksid koolikotti või taskusse, sekkub samuti hariduspolitseinik. Korduvate juhtumite korral määratakse õpetajale nutidistsipliini tugimeede, milleks on kiirkursus „Kuidas õpetada nii, et isegi telefon tahab kuulata“.

Hariduskordnik jälgib ühtlasi, et õpetajad ei teeks liialt pikki PowerPointe ega kasutaks sama Kahooti juba kolmandat aastat järjest ning viib läbi juhuslikke kiitmise auditeid – igas tunnis peab vähemalt üks õpilane saama kiituse, mis ei sisalda sõna „aga“. Hügieenilise koolikeskkonna tagamiseks võetakse erilise tähelepanu alla õpetajate arvutiklaviatuurid, mis peavad olema visuaalselt vähem võidunud kui eelmisel perioodil. Koolijuht usub, et hariduspolitseiniku lisandumine kooliperre on esimene samm kooli täiesti uues korrasüsteemis – sügisel lisandub hariduspolitseiniku tööriistakasti veel ChatGPT-skänner, mille abil saab kodutööde ehtsust tuvastada.

Kandideerimiseks tuleb soovijatel hiljemalt 1. aprilliks 2025 saata oma CV ja kaaskiri teemal „Miks just mina oleksin ideaalne hariduspolitseinik?“ meilile aprillinali@nissikool.ee.

eKooli värske uuendusega saab õpilaste hindamine uue ja kaasaegse näo

Lisatud , autor Nissi Põhikool

Haridusvaldkonna inimesed on juba pikalt juhtinud tähelepanu numbrilisele hindamisele kui vanamoodsale metoodikale, mis peaks jääma ajaloo prügikasti. Pelgalt number e-päevikus ei anna õpilastele vajalikku tagasisidet tehtud töö kvaliteedi ja õigsuse osas, jääb arusaamatuks lapsevanemale ning ei võimalda lisaks ka õpetajal anda edasi mõtteid ja tundeid, mida esitatud töö temas tekitab. HTM on nüüd otsustanud koolide ja kodude nurinat arvesse võtta ning töötas välja uue ja kaasaegse hindamismetoodika, mis sellest kevadest pilootprojektina mitmes Eesti koolis käivitub. Ettevõtmisele panid õla alla eKooli arendajad, kes on eKooli hindamismoodulisse vajalikud uuendused sisse viinud.

Üheks pilootkooliks on Nissi Põhikool, kus alates aprillist asendatakse eKoolis hinded kasutajate jaoks arusaadavamate emotikonidega. Kui uus süsteem ennast õigustab, minnakse uuest õppeaastast sellele lõplikult üle. Hinnete asemel lisavad õpetajad nüüd eKooli sobiva piltmärgi. Nii näeb õppija kiirelt, kas tema töö oli meeldivat üllatust valmistav või tekitas õpetajas frustratsiooni ja pettumust jne.

Kuvatõmmis: Sellised näevad välja uutmoodi hinnangud õpilase eKooli uudisvoos.

Kuna tagasiside oma töö kohta on ka õpetajatele enesearengu seisukohalt oluline, lisandub mai algusest õpilastele võimalus õpetaja tagasisidet emotikoniga hinnata ning hinne parandamiseks õpetajale tagasi saata. Nõnda on õppijal võimalik oma õpikogemuse juures rohkem kaasa rääkida ning anda õpetajale võimalus ebaõnnestunud hinnagu parandamiseks.