Reaalainete nädal pani proovile õpilaste taiplikuse, loogilise mõtlemise ning probleemilahendamisoskused

7. – 11. aprill toimus Nissi koolis matemaatikaõpetaja Marliis Pomerantsi eestvedamisel reaalainetenädal, mille raames said õpilased ennast proovile panna erinevatel võistlustel, mis nõudsid kiiret taipu, loogilist mõtlemist ning arendasid probleemilahendamisoskusi. Algklassiõpilastele pakkus väljakutseid strateegiamäng “5 nuppu ritta” ehk Gomoku, mida on nii Jaapanis kui Hiinas juba tuhandeid aastaid mängitud. 5. -7. klass võistlesid aga kabeturniiril, mida mängiti tahvelarvutitega leheküljel vint.ee. Kui oma paarilisega sai mäng ruttu läbi, siis oli võimalik jälgida ka klassikaaslaste turniire ning nendele kaasa elada. Tuli ette sedagi, et õpilased moodustasid oma tiimid ja abistasid mängu mängimisel oma klassikaaslasi. Samuti said õpilased oma oskused proovile panna peastarvutamisvõistlusel, kus tuli aja peale saada võimalikult palju õigeid vastuseid. Lisaks said kõik soovijad osa võtta Sudoku võistlusest.

Otse loomulikult ei puudunud  reaalainetenädalalt ka nuputamisülesanded, seega kes soovis, sai koridori seinal olevaid probleemülesandeid lahendada. Lisaks matemaatika ilule ja võlule pakkusid avastamisrõõmu ja silmailu ka õpetajad Gerli Alliksaar ja Ruth Rumask, kes tutvustasid I ja II kooliastme õpilastele põnevat keemia ja füüsika maailma. 5. ja 6. klassi õpilased meisterdasid laavalampe ning algklassid said osa keemia teadusteatrist, kus värvid tekkisid ja kadusid ning ained süttisid ja kustusid keemia võluväel. 3. klass õppis tundma ka elektri põnevat maailma. Koos õpetaja Ruthiga toimus kaks särtsu täis füüsikatundi, kus katsetati elektri võimast jõudu ning elekter tehti nii nähtavaks kui kuuldavaks. Lõpuks kehastusid õpilased ise väikestesteks elektrikuteks ning ehitasid kokku põnevaid elektrisüsteeme.

Tekst: Marliis Pomerants ja Ruth Rumask

Nissi kool võtab tööle hariduspolitseiniku

Direktori korraldusel kuulutab Nissi kool 1. aprillil välja avaliku konkursi hariduspolitseiniku ametikoha täitmiseks. Loodaval ametikohal tööle asuva ametniku ülesandeks on tagada sujuv koolikorraldus ja õppetöö kvaliteet. Koolijuhi sõnul on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärk on tõhustada igapäevast tegevust koolis ning ennetada hariduslikke rikkumisi.

Hariduspolitseiniku igapäevatöö hõlmab esmalt õpilaste käitumise jälgimist. Näiteks hakkab ta arvet pidama, kui õpilane siseneb kooli ilma „tere“ ütlemata (võltsnaeratus ei lähe arvesse) – kolm teretamata jätmist võrdub sotsiaalse hoolsuse miinuspunktiga. Samuti viib hariduspolitseinik läbi pistelisi teste kontrollimaks, kas õpilastel on meeles oma eKooli või koolimeili salasõna. Kui õpilane ei pääse kolme katsega eKooli või Microsoft 365 keskkonda, tuleb tal läbida kohustuslik paroolimälu taastamise koolitus. Ametnik võib korraldada ka ristküsitlusi raamatutegelaste nimedega, et selgitada välja, kas õpilane tõesti luges läbi teose, mille kohta ta oma kirjandi kirjutas.

Üheks olulisemaks ülesandeks saab õuevahetundide toimimise tagamine. Selleks hakkab hariduspolitseinik kasutama drooni ja soojuskaamerat, et tuvastada koolimajja peitu pugenud õpilased – olgu nad siis „lihtsalt korra midagi võtmas“ või „täiesti õigustatult WC-s“. Tema tähelepanu saavad kindlasti ka need, kelle müts on enne õuevahetundi järjepidevalt kadunud või kel on sügav veendumus, et õues kindlasti sajab. Samuti tegeleb ta loata poes käimise juhtumitega. Maiustuste ostmise tõttu tundi hilinemisi hakatakse edaspidi käsitlema kui kõrge glükeemilise indeksiga rikkumisi. Lisaks hindab hariduspolitseinik õpilaste kottides olevate jookide kofeiinisisaldust – kui see ületab õpetaja esmaspäevast keskmist, on tegu raskendava asjaoluga.

Tähelepanuta ei jää ka õpetajad. Hariduspolitseinik hakkab kontrollima, et tunnikirjeldused ja perioodihinded oleksid eKoolis õigeaegselt ja korrektselt vormistatud. Täpselt algavad tunnid on õppetöö korralduse seisukohalt väga olulised, seetõttu vormistatakse edaspidi tundi hilinevale õpetajale kohvinurka kadumise protokoll. Kui õpetaja ei suuda oma tunnis tagada, et õpilaste nutitelefonid jääksid koolikotti või taskusse, sekkub samuti hariduspolitseinik. Korduvate juhtumite korral määratakse õpetajale nutidistsipliini tugimeede, milleks on kiirkursus „Kuidas õpetada nii, et isegi telefon tahab kuulata“.

Hariduskordnik jälgib ühtlasi, et õpetajad ei teeks liialt pikki PowerPointe ega kasutaks sama Kahooti juba kolmandat aastat järjest ning viib läbi juhuslikke kiitmise auditeid – igas tunnis peab vähemalt üks õpilane saama kiituse, mis ei sisalda sõna „aga“. Hügieenilise koolikeskkonna tagamiseks võetakse erilise tähelepanu alla õpetajate arvutiklaviatuurid, mis peavad olema visuaalselt vähem võidunud kui eelmisel perioodil. Koolijuht usub, et hariduspolitseiniku lisandumine kooliperre on esimene samm kooli täiesti uues korrasüsteemis – sügisel lisandub hariduspolitseiniku tööriistakasti veel ChatGPT-skänner, mille abil saab kodutööde ehtsust tuvastada.

Kandideerimiseks tuleb soovijatel hiljemalt 1. aprilliks 2025 saata oma CV ja kaaskiri teemal „Miks just mina oleksin ideaalne hariduspolitseinik?“ meilile aprillinali@nissikool.ee.