Rubriik: Sündmused

Rahvusvaheline tantsupäev

29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva ja seda juba 1982. aastast. Nissi koolis korraldasid kolm 6. klassi õpilast kaks temaatilist vahetundi. Esimeses sai mängida interaktiivset rahvatantsuteemalist viktoriini keskkonnas Kahoot. Teises vahetunnis aga tantsiti Just Dance lugude järgi. Elevust lisas vahetunni lõppu õpetaja Julius, kes tutvustas õpilastele hiljutisel Türgi reisil õpitud tantsu.

Nissi kooli jüriöö jooks toimus 36. korda

Nissi kooli jüriöö jooks toimus 23. aprillil juba 36. korda, mis teeb sellest ühe vanima koolitraditsiooni. Jooksule andisid särtsaka alguse Nissi Trollide orkester ja treener Anni Kendra zumbaminutid. Jooksul osales 18 võistkonda. Seekord olid parimad jooksjad Ääsmäe koolist. Teise koha saavutas vilistlaste võistkond ja auväärne kolmas koht jäi Nissi kooli 9. klassile. Eriahinnad teenisid 6. klassi I ja 3. klassi II võistkonnad. Õpetajatel tuli aga leppida 11. kohaga.


Reaalainete nädal pani proovile õpilaste taiplikuse, loogilise mõtlemise ning probleemilahendamisoskused

7. – 11. aprill toimus Nissi koolis matemaatikaõpetaja Marliis Pomerantsi eestvedamisel reaalainetenädal, mille raames said õpilased ennast proovile panna erinevatel võistlustel, mis nõudsid kiiret taipu, loogilist mõtlemist ning arendasid probleemilahendamisoskusi. Algklassiõpilastele pakkus väljakutseid strateegiamäng “5 nuppu ritta” ehk Gomoku, mida on nii Jaapanis kui Hiinas juba tuhandeid aastaid mängitud. 5. -7. klass võistlesid aga kabeturniiril, mida mängiti tahvelarvutitega leheküljel vint.ee. Kui oma paarilisega sai mäng ruttu läbi, siis oli võimalik jälgida ka klassikaaslaste turniire ning nendele kaasa elada. Tuli ette sedagi, et õpilased moodustasid oma tiimid ja abistasid mängu mängimisel oma klassikaaslasi. Samuti said õpilased oma oskused proovile panna peastarvutamisvõistlusel, kus tuli aja peale saada võimalikult palju õigeid vastuseid. Lisaks said kõik soovijad osa võtta Sudoku võistlusest.

Otse loomulikult ei puudunud  reaalainetenädalalt ka nuputamisülesanded, seega kes soovis, sai koridori seinal olevaid probleemülesandeid lahendada. Lisaks matemaatika ilule ja võlule pakkusid avastamisrõõmu ja silmailu ka õpetajad Gerli Alliksaar ja Ruth Rumask, kes tutvustasid I ja II kooliastme õpilastele põnevat keemia ja füüsika maailma. 5. ja 6. klassi õpilased meisterdasid laavalampe ning algklassid said osa keemia teadusteatrist, kus värvid tekkisid ja kadusid ning ained süttisid ja kustusid keemia võluväel. 3. klass õppis tundma ka elektri põnevat maailma. Koos õpetaja Ruthiga toimus kaks särtsu täis füüsikatundi, kus katsetati elektri võimast jõudu ning elekter tehti nii nähtavaks kui kuuldavaks. Lõpuks kehastusid õpilased ise väikestesteks elektrikuteks ning ehitasid kokku põnevaid elektrisüsteeme.

Tekst: Marliis Pomerants ja Ruth Rumask

Nissi kool võtab tööle hariduspolitseiniku

Direktori korraldusel kuulutab Nissi kool 1. aprillil välja avaliku konkursi hariduspolitseiniku ametikoha täitmiseks. Loodaval ametikohal tööle asuva ametniku ülesandeks on tagada sujuv koolikorraldus ja õppetöö kvaliteet. Koolijuhi sõnul on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärk on tõhustada igapäevast tegevust koolis ning ennetada hariduslikke rikkumisi.

Hariduspolitseiniku igapäevatöö hõlmab esmalt õpilaste käitumise jälgimist. Näiteks hakkab ta arvet pidama, kui õpilane siseneb kooli ilma „tere“ ütlemata (võltsnaeratus ei lähe arvesse) – kolm teretamata jätmist võrdub sotsiaalse hoolsuse miinuspunktiga. Samuti viib hariduspolitseinik läbi pistelisi teste kontrollimaks, kas õpilastel on meeles oma eKooli või koolimeili salasõna. Kui õpilane ei pääse kolme katsega eKooli või Microsoft 365 keskkonda, tuleb tal läbida kohustuslik paroolimälu taastamise koolitus. Ametnik võib korraldada ka ristküsitlusi raamatutegelaste nimedega, et selgitada välja, kas õpilane tõesti luges läbi teose, mille kohta ta oma kirjandi kirjutas.

Üheks olulisemaks ülesandeks saab õuevahetundide toimimise tagamine. Selleks hakkab hariduspolitseinik kasutama drooni ja soojuskaamerat, et tuvastada koolimajja peitu pugenud õpilased – olgu nad siis „lihtsalt korra midagi võtmas“ või „täiesti õigustatult WC-s“. Tema tähelepanu saavad kindlasti ka need, kelle müts on enne õuevahetundi järjepidevalt kadunud või kel on sügav veendumus, et õues kindlasti sajab. Samuti tegeleb ta loata poes käimise juhtumitega. Maiustuste ostmise tõttu tundi hilinemisi hakatakse edaspidi käsitlema kui kõrge glükeemilise indeksiga rikkumisi. Lisaks hindab hariduspolitseinik õpilaste kottides olevate jookide kofeiinisisaldust – kui see ületab õpetaja esmaspäevast keskmist, on tegu raskendava asjaoluga.

Tähelepanuta ei jää ka õpetajad. Hariduspolitseinik hakkab kontrollima, et tunnikirjeldused ja perioodihinded oleksid eKoolis õigeaegselt ja korrektselt vormistatud. Täpselt algavad tunnid on õppetöö korralduse seisukohalt väga olulised, seetõttu vormistatakse edaspidi tundi hilinevale õpetajale kohvinurka kadumise protokoll. Kui õpetaja ei suuda oma tunnis tagada, et õpilaste nutitelefonid jääksid koolikotti või taskusse, sekkub samuti hariduspolitseinik. Korduvate juhtumite korral määratakse õpetajale nutidistsipliini tugimeede, milleks on kiirkursus „Kuidas õpetada nii, et isegi telefon tahab kuulata“.

Hariduskordnik jälgib ühtlasi, et õpetajad ei teeks liialt pikki PowerPointe ega kasutaks sama Kahooti juba kolmandat aastat järjest ning viib läbi juhuslikke kiitmise auditeid – igas tunnis peab vähemalt üks õpilane saama kiituse, mis ei sisalda sõna „aga“. Hügieenilise koolikeskkonna tagamiseks võetakse erilise tähelepanu alla õpetajate arvutiklaviatuurid, mis peavad olema visuaalselt vähem võidunud kui eelmisel perioodil. Koolijuht usub, et hariduspolitseiniku lisandumine kooliperre on esimene samm kooli täiesti uues korrasüsteemis – sügisel lisandub hariduspolitseiniku tööriistakasti veel ChatGPT-skänner, mille abil saab kodutööde ehtsust tuvastada.

Kandideerimiseks tuleb soovijatel hiljemalt 1. aprilliks 2025 saata oma CV ja kaaskiri teemal „Miks just mina oleksin ideaalne hariduspolitseinik?“ meilile aprillinali@nissikool.ee.

Emakeelenädal

Tänavune emakeelenädal pakkus lastele nii kirjutamis-, lugemis- kui ka liikumisrõõmu. Traditsiooniliselt võistlesid 5.-9. klassi õpilased omavahel parima lastejutu kirjutaja tiitli nimel. Sel korral osutusid parimateks kirjutajateks Rasmus Sesmin (5. kl), Kristina Kadak (6. kl) ja esikoha napsas endale Iko Juulius Kivistik (9. kl). Liikumisrõõmu pakkus õpilastesinduse korraldatud ActionBoundi viktoriin, mis kutsus õpilasi emakeelelisele jalutuskäigule kooli ümbruses. Tõeliselt võistusliku vaimuga olid sel korral algklassid, kes panid emakeelenädalale auväärse punkti Ott Arderi luuletuste etlemise võistlusega.

Evelin Alliksaar, eesti keele ja kirjanduse õpetaja


Algklassid tähistasid emakeelepäeva Ott Arderi luuletustega

21. märtsil oli algklasside koridor siginat-saginat ning elevust täis. Nimelt toimus etlusvõistlus „Ott Arderi luuletus” tähistamaks Ott Arderi 75. sünniaastapäeva. Iga klass oli endi hulgast välja valinud neli säravat esinejat, kes etlesid suure rõõmuga. Päeva avas koolijuht Annely ning mudilaskoor esines lauluga „Pisike puu“.
Pärast iga klassi etteastet ilmestas üritust muusikaline vahepala. Oli pillilugusid ning regilaulu.
Etlejaid hindas auväärt žürii. Aitäh, Eneken Maripuu, et oled alati abiks ja märkad noori Riisipere raamatukogu poolt. Õpetaja Andres on küll tubli spordimees, aga oskab hinnata ka etlusvõistlust. Õpilaste arvamust esindas 7. klassist Kaaren Pent ja väga tänuväärt olid meie koolitädi Svetlana tähelepanekud. Aitäh!
Kui žürii oma raskeid otsuseid langetas, siis muusikaõpetaja Mari-Liis tutvustas ja julgustas meid mängima rahvalikke laulumänge.
Auhinnatud said järgmised õpilased:
1. klass Mirke Fuks „Sügis“;
2. klass Ruudu Turi „Ellen ja lehm“;
3. klass Siim Robin Teinlum „Lauluke“;
4. klass Edvard Liivlaid „Lõbus suvi“.
Žürii jagas ka mitmeid eriauhindu.
Et tähistada ka Eesti Raamatu Aastat, vaatasime ühiselt päeva lõpetuseks filmi „Sipsik“.
Aitäh kõigile, kes selle päeva õnnestumisse panustasid!

Mariliis Siirmäe, klassiõpetaja