2020. a kevadest haiguspuhangu kiuste edasilükatud Nissi Põhikooli I kooliolümpiamängud said spordinädala viimasel päeval (30. septembril) oma sportliku lahenduse. Eelnevalt oli kool liitunud Eesti Olümpiaakadeemia kooliolümpiamängude projektiga, sealt saadud rahaline toetus aitas katta spordisündmuse lõppvaatuses rikkaliku auhinnalaua. Olümpiamänge korraldades soovisime kaasa aidata õpilaste mitmete oskuste ja võimete arendamisele. Organiseerimisvõime, ettevõtlikkus, meeskonnatöö ja sportlik pingutus olid ühed olulisemad märksõnad mängude läbiviimisel. Teine eesmärk oli kaasa aidata olümpiahariduse levikule ja mõtestamisele õpilaste seas. Kooliolümpiamängude programmis matkisime päris olümpiamängude tavasid, viisime läbi olümpiaharidusnädala ja emotsioonide rohked spordivõistlused.
Loosi tahtel jagunesid sadakond 5.-9.kl õpilast nelja väljamõeldud nimedega riikidesse. Valhalla Kuningriik, Allyklandia, Maximaa ja Iuglandia osalesid olümpiaharidusnädala raames spordiviktoriinis, valmistasid kõnekad plakatid (sportlaste kummalised rituaalid, sportronimine, uus teivashüppe rekord, suusahüppaja Eddie the Eagle), samuti maskotid ja riigilipud. Projektis kirjeldatud tegevuste elluviimise eest seisid hea õpetajatest riikide presidendid (Julius Liiv, Evelin Alliksaar, Kristel Källo ja Mauno Reimann) ja üheksanda klasside õpilastest ministrid.
Olümpiamängude spordipidu juhtis kooli kehalise kasvatuse õpetaja Andres Elmik, mis algas trummipõrina saatel läbi aleviku kulgenud võistlejate paraadiga. Teekonnal toetasid kõlavalt võistlejaid 2. klassi õpilased. Avatseremoonia järgis päris olümpiamängude tavasid, avakõne pidas ja mängud avatuks kuulutas kooli direktor Annely Ajaots, olümpiahümni saatel heiskas olümpialipu külalisena osalenud noorema põlvkonna Eesti tippkergejõustiklane Keiso Pedriks ja tule süütasid kooli aktiivsemad sportlased Kurmet Kutti ja Karin Rüüberg, sporlaste vande andis õpilasesinduse juht Andrus Ehrpais ja kohtunike eest rääkis huvijuht Mauno Reimann. Avamise lõpetas hip-hop stiilis särtsakas tantsuetteaste.
Põhisündmuseks oli kooli olümpiakomitee seekord mängude kavva valinud mitte just tavapärased spordialad. Olümpiamedalid (147 tükki) ja eriauhinnad anti välja pendelteatejooksus, hoota kolmikhüppes, turboodaviskes, vibulaskmises, raevukalt kaasaelamiseks kujunenud viimasemehejooksus ja köieveos, jalgrattakrossis, jalgpallis, pallilahingus ja pushvõrkpallis. Neli tundi kestnud sportimine lõppes autasustamisega. Auhindu jagus kõikide riikide esindajatele. Nii mõnelgi noorsportlasel oli kaelas rohkem kui üks medal, olümpiavõitjateks üksikaladel tulid noorematest Frida Mia Ragilo (3), Helery Virroja, Kasper Verner, Marten Lindepuu, Kardo Kutti ja vanematest Emma Tsernikova, Hannela Aasa, Sanna Elisabeth Armilda Ylönen, Darel Grünberg, Orm Jakob Kuusemets ja Andrus Ehrpais. Võistkonna aladel võidutses Vallhalla jalgpallis (parim väravalööja Maximaa mees Rene Vinkel), pallilahingus, Iuglandia pushvõrkpallis, Allyklandia nooremate ja Maximaa vanemate köieveos. Riikide vahel peeti ka punktiarvestust. Pingeline heitlus kestis viimase alani, napi üldvõidu saavutas ja lõputseremoonial olümpialipu langetas riik nimega Maximaa. Spordiprojekti lõpetab sõit Tartusse, kus külastatakse Eesti Spordimuuseumi.
Esimesed muljed olümpiamängudest olid õpilastel väga positiivsed ja ülevad, sooviti tungivalt juba järgmisel aastal uusi. Uue staadioni valmimisega pakuti välja korraldada tänapäevased mängud, kõlas ka antiikmängude mõte. Elame, näeme!
Tänusõnad kuuluvad kõikidele osalejatele, kaasatud õpetajatele ja koolitöötajatele, samuti Eesti Olümpiaakadeemia kooliolümpiamängude projektikonkursi ja spordinädala eestvedajatele.
Citius, altius, fortius!
Kokkuvõtte koostas Andres Elmik
Fotosid tegid: Anna Hint, Evelin Alliksaar ja Reelika Väli