8. juunil toimus Nissi Koolis turvalisuse ja ohutuse projektipäev. Klassidele viisid koolitusi läbi Tallinna Kiirabi esmaabikoolitaja ning Turba Vabatahtlik Päästekomando.
Projektipäeva raames avati ka Nissi kooli uus rattapark, mis valmis kaasava eelarve toetusel. Avamisüritusel kohtus õpilastega rattur Siim Savik, kes jagas noortele kasulikke sõidunippe ning rääkis rattaraja ohutust kasutamisest.
Sisukas õppepäev pakkus väärt teadmisi nii enda kui ka teiste turvalisuse hoidmiseks.
Nissi kooli sporditraditsioonide paremikku võib julgelt pidada kooliolümpiamänge. Maikuus juba neljandat korda toimunud mängude teema oli „Hoopis teistmoodi“. 5.-9. klassi õpilased loositi nelja väljamõeldud riiki, mille tulemusel tekkisid pisut kummalised võistkonnad nagu Rimipiimia, Felixia, Valgumaa ja Objelandia. Igal ühel oli oma kindel T-särgi värv, isevalmistatud lipp ja maskott. Enne üldist spordipäeva tuli tiimidel näidata oma teadmisi laiahaardelises mälumängus. Selle õnnestumiseks oli olümpiaharidusnädala raames kooli üles seatud Eesti spordimuuseumi inforikas rändnäitus „Olümpia lugu“.
Olümpiamängude kulminatsioon sai teoks neljapäeval, 28. mail. Spordimängud järgisid päris olümpiamängudel ettenähtud tavasid. Trummipõrina, lehvivate lippude ja suure tõrviku saatel tegi avatseremooniale alguse meeleolukas sportlaste paraad. Järgnesid korraldava riigi president-direktor Annely poolt sütitav kõne ja mängude avatuks kuulutamine, olümpiahümni saatel heiskas mitmekülgne spordipoiss Raiko olümpialipu ja Saue valla aasta noorsportlane Getter süütas olümpiatule. Mängude ladusa kordamineku kinnituseks andsid oma vanded sportlaste eest õpilasomavalitsuse liige ja kossumees Juhan ning kohtunikke esindas haridustehnoloog ja õpetaja Reelika. Kultuuriprogrammi täitsid 1. klassi kepsakad tantsijad ja hoopis teistmoodi spordialadega mängud võisid alata.
Seekord võisteldi kümnel mittetraditsioonilisel spordialal. Kavas oli näiteks jooksualadena raskusketta 60 m jooks, kus joosta tuli 5 kg kangikettad käes ja discgolfijooks, kus tuli läbida kaks 300 m ringi ning nende vahel sooritada üks puttimine 5 meetrilt (5 viset) ja iga möödaviske eest läbida 30 m trahviring. Siin ei pääsenud keegi puhtalt. Hüppealana sai oma kergust näidata kõrgus-kaugushüppes, milles võistleja hüppas üle 70 cm kõrgusel olevast latist võimalikult kaugele. Heited-visked koosnesid 2 kilose raskuspalli selg ees üle pea heitmisest ja ovaalse ragbipalli viskamisest. Lisaks oli kavas kaks väga haaravat jõuspordiala, esimene neist püstimaadlus ja teine kahevõitlus, kus seljakuti tugeva kummiga ühendatult tuli üks ühele teine teisele poole vedades haarata endast 3 m kaugemal asuvat torbikut. Võistkonna aladena mängisid tüdrukud dodgeball’i ehk kuue palliga vastase väljaviskamise mängu ja poisid lipujalgpalli, mis on lihtsustatud variant ameerika jalgpallist (on kavas ka 2028. Los Angelese olümpial). Sportimise lõpetas tuliseks ja kaasakiskuvaks kujunenud võistkondlik sisesõudmine ehk siis 2000 m läbimine sõudeergomeetril, mille võistlejad omavahel ära jagasid.
Raske kuid meeleoluka päeva lõpetas autasustamine, kus tuli välja jagada pea 200 säravat medalit. Kõige edukamaks sportlaseks võistles end seekord hea füüsisega 9. klassi poiss Siim. Spordialadelt korjasid riigid punkte ja lõpuks selgitati välja neljandate olümpiamängude üldvõitja, kelleks osutus ketšupist inspiratsiooni saanud riik nimega Felixia. Nemad langetasid ka olümpialipu, millega võiski seekordsed mängud lõppenuks pidada. Spordiprojekti aitas kaasrahastada alati toetav Eesti Olümpiaakadeemia. Seekordsetele olümpiamängudele paneme punkti sügisel edukate sportlaste külla kutsumise ja spordimuuseumi külastamisega Tartus.
Tekst: Spordiõpetaja Andres Elmik
Möödunud neljapäeval, 23. aprillil, täitus Nissi kooli õu taas liikumisrõõmuga. Juba 37. korda toimus traditsiooniline jüriöö jooks. See pika ajalooga sündmus sai Nissi koolis alguse 1987. aastal ning on aastate jooksul jäänud üheks koolipere oodatuimaks kevadiseks spordisündmuseks.
Ka sel aastal oli rajal tunda tõelist sportlikku hasarti ja ühtekuuluvust. Võistlustulle astusid erinevate vanuseastmete tiimid ning kaasa elasid nii kaasõpilased, õpetajad, vilistlased kui ka lapsevanemad.
Üldarvestuses viis võidukarika koju külalistiim Ääsmäe koolist. Väga tubli tulemuse tegid ka meie kooli vilistlased, kes saavutasid kõrge teise koha.
Klasside arvestuses olid parimad:
Aitäh kõigile osalejatele ja kaasaelajatele ning kohtume taas järgmisel aastal!
Nissi Põhikooli kooliõuel avati sel nädalal vahva madalseiklusrada, mis pakub põnevat tegevust nii vahetundideks kui vaba aja veetmiseks.
Madalseiklusrada koosneb mitmest erinevast harjutusest, mis arendavad tasakaalu, koordinatsiooni ja julgust. Näiteks tasakaaluliin, millel püsimiseks tuleb omajagu osavust mängu panna ning trosslaskumine, millega saab teha lühikese, kuid põneva õhusõidu. Rajal on harjutusi erinevatele vanustele ja oskustasemetele.
Ohutus on tähtis. Selleks et seiklemine jääks lõbusaks, kehtivad rajal kindlad ohutusreeglid. Kolm kõige olulisemat, mida meeles pidada:
Nii on madalseiklusraja kasutamine kõigi jaoks turvaline ja lõbus. Täielikud reeglid on leitavad siin ning peagi ka raja juures kohapeal.
Madalseiklusrada sai teoks tänu Saue Vallavalitsuse toetusele ja ehituse viis ellu Seiklusring OÜ. Suur tänu, et aitasite muuta meie kooliõue põnevamaks ja aktiivsemaks paigaks!
Neljapäeval toimus meie kooli ajaloo esimene dodgeball’i klassidevaheline võistlus, kus omavahel võtsid mõõtu 5., 6. ja 7. klassi võistkonnad. Mängud olid tempokad, adrenaliinirohkeid hetki jagus ning armu ei antud kellelegi. Võitjaks tuli seekord vägev 5. klassi tiim, kes näitas suurepärast koostööd ja kiiret reaktsiooni.
Kuigi päris õiged dodgeball’i pallid ei olnud esimeseks võistluseks veel kooli jõudnud ja mängida tuli lihtsalt pehmete pallidega, ei vähendanud see sugugi mängutempot. Pallid said korralikult vatti ning mõnelt koorus lausa “nahk maha”, mis näitab ilmekalt kui tulised lahingud toimusid. Õpilased näitasid üles ka sportlikku koostöövaimu, sest kui selgus, et 6. klassil jääb tiimist paar mängijat puudu, leidus kohe abivalmeid 7.ndikke, kes oma abikäe ulatasid.
Dodgeball ehk rahvasuus ka ameerika rahvastepall on reaktsioonikiirust ja täpsust proovile panev mäng. Dodgeball’i juured ulatuvad lausa 19. sajandisse ja tänapäeval mängitakse seda üle kogu maailma nii koolides kui ka professionaalsetel turniiridel.
Toimunud võistluse korraldas õpilane Laureen Tamm oma põhikooli loovtööna. Loovtöö käigus tuli tal uurida mängu reegleid ning valmistada ette ja viia läbi spordiüritus ise. Sellised ettevõtmised toovad kooliellu elevust ja vaheldusrikkust. Suur tänu korraldajale, kõikidele mängijatele, pealtvaatajatele ja abilistele!
