Autor: Reelika Väli

Tulevased informaatikaõpetajad käisid Nissi Põhikoolis kogemusi kogumas

Lisatud , autor Reelika Väli

Koostöös Tallinna Ülikooliga külastasid 2. aprillil informaatikaõpetaja magistriõppe 1. kursuse tudengid Nissi Põhikooli. Külastuse käigus vaatlesid tudengid erinevaid ainetunde, said ülevaate erinevatest õpetamisviisidest ja digivahendite kasutamisest. Selline kogemus aitab siduda ülikoolis õpitavaid teadmisi päriselulise praktikaga ehk näha, kuidas teooriad klassiruumis tegelikult “tööle hakkavad”.

Õpilased võtsid külalised tunnis vastu väikese elevusega, kuid töötasid sellest hoolimata keskendunult kaasa. See oli hea võimalus kogeda, et õppimine ei lõpe koolipingis. Tudengid jälgisid ja arutlesid, kuidas toetatakse õppijate autonoomsust, seotus- ja kompetentsusvajadust, kuidas õpetaja arvestab õppija töömälu piiridega ning kas ja kuidas muutub õppimine klassiruumis nähtavaks. Lisaks tutvusid tudengid koolimajaga ning said ülevaate meie kooli nägemusest digipädevuse toetamisel ning informaatika aine õpetamisel.

Nissi Põhikoolil oli rõõm panustada õpetajaharidusse ning pakkuda tudengitele võimalust näha õpetamist päris koolikeskkonnas ning toetada tulevaste õpetajate professionaalset arengut.

Nissi kool kujundab ümber kogu õppekorralduse – keskmesse tõuseb kohustuslik nutiseadmete ja tehisaru kasutamine

Lisatud , autor Reelika Väli

Alates uuest õppeaastast rakendab Nissi kool mitmeid uuendusi, mille eesmärk on vähendada õppija koormust ning muuta õppeprotsess võimalikult sujuvaks. Muudatuste keskmesse on tõstetud kaasaegse tehnoloogia teadlik kasutamine. Seetõttu muutub nutiseadmete ja tehisaru kasutamine õppetöö kohustuslikuks osaks.

Koolijuhi sõnul tunnetavad õpetajad juba täna teravalt, et paljude õppeainete sisu on ajale jalgu jäänud ning tuleks viia vastavusse tehisaru ajastuga. Näiteks on otsustatud loodusainetes sügisest üle minna uudsele ja elulisele snap-õppele, kus õppijad peavad õppetöös osalemiseks nutitelefoni abil jäädvustama ja õpetajale Snapchatis saatma igapäevaelus esinevaid nähtusi nagu aurustumine, liikumine või tasakaal. Lahendus võimaldab siduda õpitava vahetu kogemisega ning vähendab vajadust eraldi katsete läbiviimiseks. Lisaks aitab see vältida olukordi, kus õppija peab nähtuse tekkimist eraldi ootama või selle mõistmiseks süvenema.

Sügisest muutuvad nutitelefonid ja tehisaru kasutamine koolis kohustuslikuks

Tehisaru ajastul on tarbetuks muutunud ka võõrkeelte õppimine, kuna tehnoloogia võimaldab sekunditega teksti või kõne veenval tasemel ära tõlkida. Uuel õppeaastal asendatakse keeletunnid keelemudelite tundmaõppimisega, pööratakse seejuures tähelepanu mudeli treenimisele oma varasemate töödega, et saadavad vastused arvestaksid kasutaja isiksuse eripäradega ja mõjuksid usutavamalt. B-võõrkeele asemel saavad õppijad sügisest valida endale hoopis B-keelemudeli ja saavad seeläbi veelgi vähendada iseseisva mõtlemise vajadust.

Informaatika, kui peamine kaasaegseid oskusi käsitlev õppeaine, muutub sügisest kõikidesse klassides kohustuslikuks. Juba käesoleva aasta viimasel trimestril on informaatikas piloteeritud vaibkoodimisel põhinevat projektõpet, kus rõhk on toimiva lahenduse tunnetamisel ja õpilased töötavad rühmades välja koolielu parendavaid rakendusi. Äsja valmis koolilõuna tellimiseks vajalik äpp Dolt, mis võimaldab sügisest kaasajastada ka toitlustamist koolis. Dolt hindab õppija pikkust, kaalu ja vanust, maitse-eelistusi ja varasemaid valikuid, arvestab välja sobiva toiduratsiooni ning optimeerib toidu koguse. Soe koolilõuna toimetatakse Dolt kullerite abil õppijani vastavalt tema asukohale koolis, võimaldades nii vältida õppetöö katkestamist.

Sügisest hakkavad koolilõunat õpilasteni toimetama Dolt kullerid

Tehnoloogiliste lahenduste kasutamine eeldab ka nende toimimiseks vajalikku energiat. Kõrgete energiahindade valguses võib see muutuda uuenduste elluviimisel oluliseks takistuseks, sest kehvemates peredes pole õpilastel sageli võimalik oma nutiseadmeid laadida. Seetõttu rajatakse sügiseks kooli võimlasse uudne iselaadimisjaam, kus õppijad saavad oma nutiseadmete tööks vajaliku energia oma jõuga toota. Iselaadimisjaama erinevad liikumisvahendid on ühendatud laadimissüsteemidega, võimaldades siduda füüsilise aktiivsuse ja õppimise. Õpetajate hinnangul aitab selline lahendus suurendada õpilaste motivatsiooni liikuda. „Kui aku saab tühjaks, minnakse vabatahtlikult treenima,“ märkis üks õpetaja.

Iselaadimisjaamad on tänaseks end hästi tõestanud paljudes riikides, kus nutiseadmed on õppetöös kohustuslikuks muudetud

Hindamises liigub kool üle tehisarul põhinevale mudelile, mis võimaldab anda õppijale tagasisidet kiiresti ja erinevates vormides. Süsteem analüüsib esitatud tööd ning koostab õppijale personaalse tagasiside, tänades töö esitamise eest ning pakkudes võimalust valida tagasisidele meelepärane esitlusviis, näiteks plakati või tabelina. Uue lähenemise kohaselt ei keskenduta enam niivõrd lõpptulemusele, vaid sõltumata töö sisust tagasiside olemasolule ja selle kättesaadavusele.

Tehisarul põhinev esüsteem tagab, et ükski õppija ei jää tagasisideta

Lisaks võetakse kasutusele tehisarul põhinev lahendus kadunud esemete haldamiseks. Süsteem analüüsib leitud esemeid ning pakub välja nende tõenäolise omaniku, arvestades erinevaid mustreid ja varasemaid andmeid. Vajadusel teavitatakse õppijat automaatselt, et tema ese on leitud või määratakse asjadele ajutine omanik. Kooli sõnul aitab see vähendada leitud kuid omanikuta esemete hulka ning lihtsustada nende tagastamist.

Kõik muudatused on suunatud ühe eesmärgi poole – muuta õppimisega seotud protsessid võimalikult sujuvaks ja õppijasõbralikuks. Uue lähenemise kohaselt ei pea õppija enam tegelema vanamoodsa õppimisega, vaid saab keskenduda õppeprotsessi sujuvale läbimisele. Kool rõhutab, et oluline ei ole enam üksikute tegevuste korraldamine, vaid koolielu toimimine ühtse süsteemina.

Kohtumine Kaisa Lepajõega

Lisatud , autor Reelika Väli

Sel esmaspäeval oli kooliperel rõõm kohtuda Kaisa Lepajõega, kes on raamatu “Tõhusa õppimise saladused” autor. Raamat on eriline, sest sõnastab kaasaegsed õppimise teooriad just põhikooli õpilasele arusaadavas keeles. Sestap oleme Nissi koolis valinud selle raamatu 5. klassi õpioskuste tunnis oma õpikuks.

Kaisa avas õpilastele raamatu sünniloo tagamaad ning mõistagi rääkis ta sellest, kuidas õppida paremini ja tunda seeläbi kooliskäimisest suuremat rõõmu. Õpinippide kõrval oli juttu ka motivatsioonist õppida ning heade õpiharjumuste tekitamisest. Kohtumise lõpus sai igaüks, kel kollane õppimise saladuste raamat olemas, sinna sisse ka Kaisalt autogrammi küsida.

Nissi kool osaleb hetkel TLÜ kooliarendusprogrammis, kus üheks meie eesmärkidest on tõhusate õpistrateegiate rakendamine ainetundides ning õppijate suunamine nende kasutamiseks ka iseseisvalt õppides. Päeva lõpus kohtus Kaisa seetõttu ka Nissi õpetajatega ning jagas oma mõtteid õppimise tõhusamaks muutmise osas.

Aitäh inspireerivate kohtumiste eest!

Külas käis Kristo Siig

Lisatud , autor Reelika Väli

Turvalise interneti nädala raames käis Nissi koolis külas videõps Kristo Siig, kelle põnevaid ajaloo videosid on vaadanud vist pea kõik Eesti õpilased. Kristo rääkis kuidas ta videote tegemise juurde sattus ja kuidas üks õppevideo valmib ja mis selle juures oluline on ning kuidas ta on kokku puutunud süvavõltsingu ehk deepfake’iga.

Kohtumine oli inspireeriv ja õpilasi, kes hiljem selfit või autogrammi soovisid jagus vahetunni lõpuni. Suur aitäh Kristole tulemast ja soovime jõudu uute põnevate õppematerjalide loomisel!

Nissi Kooli õpetajad käisid Viljandi Jakobsoni Koolis kogemusi korjamas

Lisatud , autor Reelika Väli

Nissi Kooli õpetajad külastasid täna Viljandi Jakobsoni Kooli, et koguda kogemusi õppetöö ja õpetajate koostöö arendamise kohta. Koolikülastus toimus Tallinna Ülikooli arendusprogrammi raames, mille eesmärk on toetada kooli arengut läbi ühise mõtestamise, katsetamise ja kogemuste vahetamise.

Külastuse käigus vaadeldi erinevaid ainetunde, suheldi teise kooli kolleegidega ning saadi hea ülevaade sellest, kuidas Viljandis on kujundatud õppimist nii, et see toetaks senisest enam õppija teadlikkust ja iseseisvust. Kõlama jäi mõte, et õppimine ei ole ainult sisu edasiandmine, vaid ka õppija mõtestatud teekond – kuidas ta õpib ja miks ta midagi teeb. Seejuures on õpetaja hoiakutel, selgetel eesmärkidel ja koostööl oluline roll kogu koolikultuuri kujundamisel.

Usume, et tänane koolikülastus annab ka meie meeskonnale väärtuslikku mõtteainet ning tugevdab ühist arusaama sellest, kuhu ja kuidas oma kooli arengus edasi liikuda.

Aitäh Viljandi Jakobsoni koolile sooja vastuvõtu ja kogemuste jagamise eest!