Nissi kooli sporditraditsioonide paremikku võib julgelt pidada kooliolümpiamänge. Maikuus juba neljandat korda toimunud mängude teema oli „Hoopis teistmoodi“. 5.-9. klassi õpilased loositi nelja väljamõeldud riiki, mille tulemusel tekkisid pisut kummalised võistkonnad nagu Rimipiimia, Felixia, Valgumaa ja Objelandia. Igal ühel oli oma kindel T-särgi värv, isevalmistatud lipp ja maskott. Enne üldist spordipäeva tuli tiimidel näidata oma teadmisi laiahaardelises mälumängus. Selle õnnestumiseks oli olümpiaharidusnädala raames kooli üles seatud Eesti spordimuuseumi inforikas rändnäitus „Olümpia lugu“.
Olümpiamängude kulminatsioon sai teoks neljapäeval, 28. mail. Spordimängud järgisid päris olümpiamängudel ettenähtud tavasid. Trummipõrina, lehvivate lippude ja suure tõrviku saatel tegi avatseremooniale alguse meeleolukas sportlaste paraad. Järgnesid korraldava riigi president-direktor Annely poolt sütitav kõne ja mängude avatuks kuulutamine, olümpiahümni saatel heiskas mitmekülgne spordipoiss Raiko olümpialipu ja Saue valla aasta noorsportlane Getter süütas olümpiatule. Mängude ladusa kordamineku kinnituseks andsid oma vanded sportlaste eest õpilasomavalitsuse liige ja kossumees Juhan ning kohtunikke esindas haridustehnoloog ja õpetaja Reelika. Kultuuriprogrammi täitsid 1. klassi kepsakad tantsijad ja hoopis teistmoodi spordialadega mängud võisid alata.
Seekord võisteldi kümnel mittetraditsioonilisel spordialal. Kavas oli näiteks jooksualadena raskusketta 60 m jooks, kus joosta tuli 5 kg kangikettad käes ja discgolfijooks, kus tuli läbida kaks 300 m ringi ning nende vahel sooritada üks puttimine 5 meetrilt (5 viset) ja iga möödaviske eest läbida 30 m trahviring. Siin ei pääsenud keegi puhtalt. Hüppealana sai oma kergust näidata kõrgus-kaugushüppes, milles võistleja hüppas üle 70 cm kõrgusel olevast latist võimalikult kaugele. Heited-visked koosnesid 2 kilose raskuspalli selg ees üle pea heitmisest ja ovaalse ragbipalli viskamisest. Lisaks oli kavas kaks väga haaravat jõuspordiala, esimene neist püstimaadlus ja teine kahevõitlus, kus seljakuti tugeva kummiga ühendatult tuli üks ühele teine teisele poole vedades haarata endast 3 m kaugemal asuvat torbikut. Võistkonna aladena mängisid tüdrukud dodgeball’i ehk kuue palliga vastase väljaviskamise mängu ja poisid lipujalgpalli, mis on lihtsustatud variant ameerika jalgpallist (on kavas ka 2028. Los Angelese olümpial). Sportimise lõpetas tuliseks ja kaasakiskuvaks kujunenud võistkondlik sisesõudmine ehk siis 2000 m läbimine sõudeergomeetril, mille võistlejad omavahel ära jagasid.
Raske kuid meeleoluka päeva lõpetas autasustamine, kus tuli välja jagada pea 200 säravat medalit. Kõige edukamaks sportlaseks võistles end seekord hea füüsisega 9. klassi poiss Siim. Spordialadelt korjasid riigid punkte ja lõpuks selgitati välja neljandate olümpiamängude üldvõitja, kelleks osutus ketšupist inspiratsiooni saanud riik nimega Felixia. Nemad langetasid ka olümpialipu, millega võiski seekordsed mängud lõppenuks pidada. Spordiprojekti aitas kaasrahastada alati toetav Eesti Olümpiaakadeemia. Seekordsetele olümpiamängudele paneme punkti sügisel edukate sportlaste külla kutsumise ja spordimuuseumi külastamisega Tartus.
Tekst: Spordiõpetaja Andres Elmik













