Silt: liikumakutsuvkool

Liikumisaasta väljakutse “Vunki juurde”

Kooliperedele mõeldud liikumisaasta väljakutse “Vunki juurde” kutsub üles rohkem liikuma ja oma liikumisrõõmu ka teistega jagama. Liikumine on Nissi koolis väga au sees, kuid video tarbeks valisime välja tänavuse jüriöö jooksu.

Jüriöö jooks on üheks vanimaks Nissi kooli traditsiooniks, mida on 1987. aastast joostud juba 34 korda. Jüriöö jooks on meie koolis spordipidu, millest võtavad osa nii õpilased, õpetajad kui ka külalisvõistkonnad. Üheskoos tehakse enne võistlust soojendust ning tempokas sündmus lõppeb autasustamisega. Sel korral toetas meid Crocs ja tänu neile toimus ka lõbus croksi-jooks. Kes soovib vahvast jooksuvõistlusest osa saada, jälgige kooli kodulehte nissikool.ee järgmise aasta kevadel ja pange oma külalisvõistkond kirja!

Video autoriks on Nissi kooli õpilane Stella Vanamölder.

Taustamuusika Daddy_s_Music from Pixabay.

Traditsiooniline Nissi kooli jüriöö jooks

Vahetult enne koolivaheaega toimus traditsiooniline jüriöö jooks, mis on üks vanimaid kooli traditsioone. Esimene jüriöö jooks leidis aset 36 aastat tagasi. Et aga vahepealsetel aastatel on jooks kahel korral ära jäänud, oli seekord tegemist 34.ndat järjekorranumbrit kandva võistlusega.

Esimese koha saavutas 9. klass, teiseks tuli 8. klassi võistkond ning kolmandale kohale jooksid naaberkooli Turba jooksjad.

Jooksu algus. Foto: Kelly Suur
Võidukas finišeerija. Foto: Kelly Suur

Pikka liugu!

Vastlapäeva puhul võtsid Nissi kooli lapsed mõõtu teatekelgutamises. Algklasside arvestuses said kõige pikema liu 4. klassi õpilased, suuremates klassides kasvavad kõige pikemad linad aga 8. klassil.

Talispordipäev “Vastlamatk”

Nele Musten, Nissi Põhikooli hoolekogu esimees:

Pühapäeval, 19. veebruaril toimus Nissi kooli traditsioonilise talvepäeva raames vastlamatk. Ürituse eestvedajaks oli ka seekord kooli hoolekogu liige Taavi Ehrpais. Hoolimata küllaltki lühikesest etteteatamisest ja ootamatult alla sadanud paksust lumest kogunes kooli juurde arvestatav hulk matkahuvilisi. Rõõm oli näha, et kohale olid tulnud igas vanuses lapsed koos emade ja isadega. Eriliselt jäi silma ka 4. klassi õpetaja, kes oli suutnud oma klassist lausa 16 last kohale meelitada. Kohe alguses sai ka hoiatatud, et seekordne matk on eelmistest pikem ja ka uuel marsruudil.

Matka algus kooli juurest. Foto: Annely Ajaots

Selleks, et keegi ei peaks külmetama, võeti hoogsal sammul suund Madila poole. Just nagu sätitult, said matkalised tee ääres peetud pausidel oma silmaga tutvuda erinevas vanuses ja erinevas korras hoitud metsatüüpidega. Taavi rääkis põnevalt metsateadusest, aga sekka ka poliitikast. Osavalt arvati ära puude liike ja vanust, saadi teada, mida tuleb teha selleks, et üht või teist liiki metsa edukalt kasvatada ja hooldada. Kuuldi, kuidas mõjutab kliima soojenemine erinevaid puuliike. Eriti põnevaks läks aga matk, kui ehitati kraavi ületamiseks sillake ning jõuti täieliku kaitse all olevasse metsa. Kummutatud sai müüt, et vanasti oli metsa oluliselt rohkem kui tänapäeval. Oli olnud hoopis aegu, kus vajati maad karja- ja heinamaadeks ja ka kõnealune mets oli olnud kunagi hoopis heinamaa. Veelgi edasi liikudes satuti vana raudtee tammi otsa, mida mööda liikudes jõuti turbarabani. Selgus, et raba taastumine on võrreldes metsade taastumisega ikka väga pikk aeg, mida võib mõõta lausa tuhandetes aastates.

Matkajuht Taavi Ehrpais. Foto: Nele Musten

Rabast viis juba otsetee Alema terviserajale, kus Nissi naiskodukaitse usinad naised ootasid matkalisi imemaitsva hernesupiga. Jalgu ja käsi sai mõnusasti soojendada lõkke ääres muljetades ning lapsed said võimaluse panna ennast proovile ka täpsust lastes. Huvijuht Mauno ümber kogunesid elevil lapsed, kui hakati osalejate vahel veel vahvaid meeneid välja loosima. Kõik osalejad olid äärmiselt tublid, et 7-kilomeetrise matka heatujuliselt kaasa tegid.

Matkalised lõkke ümber. Foto: Nele Musten

Reelika Väli, haridustehnoloog:

Käisin vestlemas 4. klassiga ja uurisin, kas neile matk meeldis ja mis matkast meelde jäi. Metsas kõndimine oli laste arvates väga tore, meelde jäi ka see, et mets oli looduskaitse all. Vahva oli okstelt lund maha ajada ja mõne arvates oli talvine mets nagu looduslik seikluspark, sest seal oli mahalangenud puid, mille vahelt tuli läbi pugeda ja ühes kohas sai suisa end mäest alla veeretada. Mitmele tuli üllatusena see, et metsas oli vana raudtee ja et meie ligidal asub järv. Suurt rõõmu valmistas üle vee minemiseks ehitatud sillake. Tore tegevus oli ka täpsuslaskmine ning kõigile meeldis loosimine, kust mõni läks koju telefoni popsikuga, teine jälle uue helkuriga.  Rohkelt kiidusõnu kogus ka matkalistele valmistatud maitsev toit ning koos lubati kindlasti ka järgmisel aastal matkast osa võtta.