Nissi Põhikooli renoveeritud staadioni avamine on 22. septembril algusega kl 12.30.
Kavas: avamine, sõnavõtud, teatevõistlused, õpitoad sportlastega, tunnustamine ja tänamine, tordi söömine. Külla tulevad Ats Kivimets, Keiso Pedriks, Jander Heil, Risto Lillemets ja Ott Kiivikas.
RIIETUS SPORTLIK!
Sel kolmapäeval toimus Nissi koolis spordipäev, mis oli mitmes mõttes üsna isemoodi. Vanemate klasside õpilastele toimus esmalt staadionil köievedu, seejärel matkati ühiselt Loquizi rakenduses olümpiateemalisi küsimusi lahendades Alemale. Alemal toimus jooksuvõistlus ning seejärel ootas tagasitee kooli ja kosutav lõunasöök. Nooremate õpilaste tegevused olid just vastupidi, nemad alustasid Alema matkaga.
Ilm oli suviselt soe ning Alema loodus imeilus. See sündmus oli viimane spordiüritus vanal staadionil. Õige pea algavad staadionil ümberehitustööd, et uuel õppeaastal juba värskemal viisil oma sportlikku vaimu turgutada saaks.
Aprillikuu pühendasime liikumisele ja tervislikele eluviisidele. Õpilased ja õpetajad olid oodatud osalema liikumisväljakutses ning saatma oma kõndides või rattaga läbitud kilomeetreid õpetaja Andresele.
Liikumisväljakutsest võttis osa 81 õpilast ja 7 õpetajat. Ühiselt kõndisid õpilased kokku 2150 kilomeetrit ning läbisid rattal 540 kilomeetrit. Õpetajate kõnnikilomeetreid kogunes 928 ja rattakilomeetreid 252. Kui kõik aktiivselt liigutud vahemaad kokku liita saame ühtekokku 3870 kilomeetrit, mis on umbes sama pikk maa kui linnulennult Riisiperest Egiptusesse.
Tublimad tüdrukud olid 1.-4. klassis Ketter Sassi (143 km, kooli parim tüdrukute hulgas!), 5.-7. klassis Liisa Orutalu (83 km) ja 8.-9. klassis Sanna Elisabeth Armilda Ylönen (63 km). Tublimad poisid olid: 1.-4. klassis Rene Kangilaski (34 km), 5.-7. klassis Kardo Kutti (237 km, kooli parim poiste hulgas!) ja 8.-9. klassis Kurmet Kutti (181 km). 100 kilomeetri piiri ületasid lisaks veel ka 8. klassi poisid Andrus Ehrpais (118 km) ja Tauri Väli (138 km). Aktiivseim koolitöötaja oli direktor Annely Ajaots (181 km). Aktiivsemad osalejad saavad peagi ka premeeritud!
Lisaks liikumisväljakutsele oli avatud kaks interaktiivset seiklusmängu kooli lähiümbruses, milles tuli nutiseadmes oleva rakenduse abil leida üles mängu punktid ning vastata neis avanevatele küsimustele.
Aprillis oli käimas ka Sinilillekampaania „Anname au!“, millega seotult esitasid kohalikud naiskodukaitsjad meie õpetajate kollektiivile väljakutse osaleda vähemalt joostes või kõndides 3,2 kilomeetrit. Väljakutseks oli see, et osalema peaks vähemalt 50% töötajatest. Kokku osales meie töötajatest 10 inimest. See küll ei ületanud 50% piiri, kuid see eest liikusid osalenud töötajad märksa rohkem kui nõutud 3,2 kilomeetrit. Lisaks osalesid Veteranide toetuseks 22-kilomeetrilisel Sinililleretkel ka 8 Nissi kooli õpilast ja 3 töötajat.
Kiitus kõikidele osalejatele, õnne parimatele ning suur-suur aitäh korraldajatele ja eestvedajatele, kelleks olid kehalise kasvatuse õpetaja Andres Elmik ja huvijuht Mauno Reinmann!
Nagu tuntud laulusalmis sadas suusalumi õhtust hommikuni ning seejärel oli juba vaja rajad sisse sõita. Suusahooaega alustas 2. klass õpetaja Andrese juhendamisel.
2020. a kevadest haiguspuhangu kiuste edasilükatud Nissi Põhikooli I kooliolümpiamängud said spordinädala viimasel päeval (30. septembril) oma sportliku lahenduse. Eelnevalt oli kool liitunud Eesti Olümpiaakadeemia kooliolümpiamängude projektiga, sealt saadud rahaline toetus aitas katta spordisündmuse lõppvaatuses rikkaliku auhinnalaua. Olümpiamänge korraldades soovisime kaasa aidata õpilaste mitmete oskuste ja võimete arendamisele. Organiseerimisvõime, ettevõtlikkus, meeskonnatöö ja sportlik pingutus olid ühed olulisemad märksõnad mängude läbiviimisel. Teine eesmärk oli kaasa aidata olümpiahariduse levikule ja mõtestamisele õpilaste seas. Kooliolümpiamängude programmis matkisime päris olümpiamängude tavasid, viisime läbi olümpiaharidusnädala ja emotsioonide rohked spordivõistlused.
Loosi tahtel jagunesid sadakond 5.-9.kl õpilast nelja väljamõeldud nimedega riikidesse. Valhalla Kuningriik, Allyklandia, Maximaa ja Iuglandia osalesid olümpiaharidusnädala raames spordiviktoriinis, valmistasid kõnekad plakatid (sportlaste kummalised rituaalid, sportronimine, uus teivashüppe rekord, suusahüppaja Eddie the Eagle), samuti maskotid ja riigilipud. Projektis kirjeldatud tegevuste elluviimise eest seisid hea õpetajatest riikide presidendid (Julius Liiv, Evelin Alliksaar, Kristel Källo ja Mauno Reimann) ja üheksanda klasside õpilastest ministrid.
Olümpiamängude spordipidu juhtis kooli kehalise kasvatuse õpetaja Andres Elmik, mis algas trummipõrina saatel läbi aleviku kulgenud võistlejate paraadiga. Teekonnal toetasid kõlavalt võistlejaid 2. klassi õpilased. Avatseremoonia järgis päris olümpiamängude tavasid, avakõne pidas ja mängud avatuks kuulutas kooli direktor Annely Ajaots, olümpiahümni saatel heiskas olümpialipu külalisena osalenud noorema põlvkonna Eesti tippkergejõustiklane Keiso Pedriks ja tule süütasid kooli aktiivsemad sportlased Kurmet Kutti ja Karin Rüüberg, sporlaste vande andis õpilasesinduse juht Andrus Ehrpais ja kohtunike eest rääkis huvijuht Mauno Reimann. Avamise lõpetas hip-hop stiilis särtsakas tantsuetteaste.
Põhisündmuseks oli kooli olümpiakomitee seekord mängude kavva valinud mitte just tavapärased spordialad. Olümpiamedalid (147 tükki) ja eriauhinnad anti välja pendelteatejooksus, hoota kolmikhüppes, turboodaviskes, vibulaskmises, raevukalt kaasaelamiseks kujunenud viimasemehejooksus ja köieveos, jalgrattakrossis, jalgpallis, pallilahingus ja pushvõrkpallis. Neli tundi kestnud sportimine lõppes autasustamisega. Auhindu jagus kõikide riikide esindajatele. Nii mõnelgi noorsportlasel oli kaelas rohkem kui üks medal, olümpiavõitjateks üksikaladel tulid noorematest Frida Mia Ragilo (3), Helery Virroja, Kasper Verner, Marten Lindepuu, Kardo Kutti ja vanematest Emma Tsernikova, Hannela Aasa, Sanna Elisabeth Armilda Ylönen, Darel Grünberg, Orm Jakob Kuusemets ja Andrus Ehrpais. Võistkonna aladel võidutses Vallhalla jalgpallis (parim väravalööja Maximaa mees Rene Vinkel), pallilahingus, Iuglandia pushvõrkpallis, Allyklandia nooremate ja Maximaa vanemate köieveos. Riikide vahel peeti ka punktiarvestust. Pingeline heitlus kestis viimase alani, napi üldvõidu saavutas ja lõputseremoonial olümpialipu langetas riik nimega Maximaa. Spordiprojekti lõpetab sõit Tartusse, kus külastatakse Eesti Spordimuuseumi.
Esimesed muljed olümpiamängudest olid õpilastel väga positiivsed ja ülevad, sooviti tungivalt juba järgmisel aastal uusi. Uue staadioni valmimisega pakuti välja korraldada tänapäevased mängud, kõlas ka antiikmängude mõte. Elame, näeme!
Tänusõnad kuuluvad kõikidele osalejatele, kaasatud õpetajatele ja koolitöötajatele, samuti Eesti Olümpiaakadeemia kooliolümpiamängude projektikonkursi ja spordinädala eestvedajatele.
Citius, altius, fortius!
Kokkuvõtte koostas Andres Elmik
Fotosid tegid: Anna Hint, Evelin Alliksaar ja Reelika Väli