Vahetult enne koolivaheaega toimus traditsiooniline jüriöö jooks, mis on üks vanimaid kooli traditsioone. Esimene jüriöö jooks leidis aset 36 aastat tagasi. Et aga vahepealsetel aastatel on jooks kahel korral ära jäänud, oli seekord tegemist 34.ndat järjekorranumbrit kandva võistlusega.
Esimese koha saavutas 9. klass, teiseks tuli 8. klassi võistkond ning kolmandale kohale jooksid naaberkooli Turba jooksjad.
21. aprillil on kõigil soovijail võimalik end proovile panna traditsioonilisel Nissi kooli jüriöö jooksul. Registreeri võistkond ja tule võta osa! Registreerimine on avatud 16. aprillini k.a.
XIII noorte tantsupeol “SILLAD” osaleb 3.-4. klassi tantsurühmade hulgas ka Nissi kooli 4. klassi rahvatantsijad, keda juhendab Kalev Järvela. Soovime indu ja jaksu eesootavateks tantsutrennideks ja ettevalmistusteks. Kohtumiseni tantsupeol!
Vastlapäeva puhul võtsid Nissi kooli lapsed mõõtu teatekelgutamises. Algklasside arvestuses said kõige pikema liu 4. klassi õpilased, suuremates klassides kasvavad kõige pikemad linad aga 8. klassil.
Nele Musten, Nissi Põhikooli hoolekogu esimees:
Pühapäeval, 19. veebruaril toimus Nissi kooli traditsioonilise talvepäeva raames vastlamatk. Ürituse eestvedajaks oli ka seekord kooli hoolekogu liige Taavi Ehrpais. Hoolimata küllaltki lühikesest etteteatamisest ja ootamatult alla sadanud paksust lumest kogunes kooli juurde arvestatav hulk matkahuvilisi. Rõõm oli näha, et kohale olid tulnud igas vanuses lapsed koos emade ja isadega. Eriliselt jäi silma ka 4. klassi õpetaja, kes oli suutnud oma klassist lausa 16 last kohale meelitada. Kohe alguses sai ka hoiatatud, et seekordne matk on eelmistest pikem ja ka uuel marsruudil.
Selleks, et keegi ei peaks külmetama, võeti hoogsal sammul suund Madila poole. Just nagu sätitult, said matkalised tee ääres peetud pausidel oma silmaga tutvuda erinevas vanuses ja erinevas korras hoitud metsatüüpidega. Taavi rääkis põnevalt metsateadusest, aga sekka ka poliitikast. Osavalt arvati ära puude liike ja vanust, saadi teada, mida tuleb teha selleks, et üht või teist liiki metsa edukalt kasvatada ja hooldada. Kuuldi, kuidas mõjutab kliima soojenemine erinevaid puuliike. Eriti põnevaks läks aga matk, kui ehitati kraavi ületamiseks sillake ning jõuti täieliku kaitse all olevasse metsa. Kummutatud sai müüt, et vanasti oli metsa oluliselt rohkem kui tänapäeval. Oli olnud hoopis aegu, kus vajati maad karja- ja heinamaadeks ja ka kõnealune mets oli olnud kunagi hoopis heinamaa. Veelgi edasi liikudes satuti vana raudtee tammi otsa, mida mööda liikudes jõuti turbarabani. Selgus, et raba taastumine on võrreldes metsade taastumisega ikka väga pikk aeg, mida võib mõõta lausa tuhandetes aastates.
Rabast viis juba otsetee Alema terviserajale, kus Nissi naiskodukaitse usinad naised ootasid matkalisi imemaitsva hernesupiga. Jalgu ja käsi sai mõnusasti soojendada lõkke ääres muljetades ning lapsed said võimaluse panna ennast proovile ka täpsust lastes. Huvijuht Mauno ümber kogunesid elevil lapsed, kui hakati osalejate vahel veel vahvaid meeneid välja loosima. Kõik osalejad olid äärmiselt tublid, et 7-kilomeetrise matka heatujuliselt kaasa tegid.
Reelika Väli, haridustehnoloog:
Käisin vestlemas 4. klassiga ja uurisin, kas neile matk meeldis ja mis matkast meelde jäi. Metsas kõndimine oli laste arvates väga tore, meelde jäi ka see, et mets oli looduskaitse all. Vahva oli okstelt lund maha ajada ja mõne arvates oli talvine mets nagu looduslik seikluspark, sest seal oli mahalangenud puid, mille vahelt tuli läbi pugeda ja ühes kohas sai suisa end mäest alla veeretada. Mitmele tuli üllatusena see, et metsas oli vana raudtee ja et meie ligidal asub järv. Suurt rõõmu valmistas üle vee minemiseks ehitatud sillake. Tore tegevus oli ka täpsuslaskmine ning kõigile meeldis loosimine, kust mõni läks koju telefoni popsikuga, teine jälle uue helkuriga. Rohkelt kiidusõnu kogus ka matkalistele valmistatud maitsev toit ning koos lubati kindlasti ka järgmisel aastal matkast osa võtta.