Täna helises 9. klassile viimast korda koolikell. Koolitunnid on selles koolis läbi, ees seisavad eksamid ja lõpuaktus. Koolipere soovis lõpetajatele palju jõudu ja jaksu viimasteks pingutusteks ning mälestuseks kooliperele istutasid 9.ndikud kooli õuele puu.
Enne kevadvaheajale minekut toimus Nissi koolis talgunädal. Kevadistesse koristustöödesse panustas kogu koolipere ja tublimate töötegijate pildid jõudsid “Oleme uhked” stendile.
Meie talgunädal sai registreeritud ka “Teeme Ära” talgukampaaniale, kuhu üle Eesti registreeriti kokku 1222 talgut ja 33453 talgulist. Nende hulgas ka Nissi kooli õpilased. 200 esimest registreerinud kooli said preemiks paki niidulillede seemneid, et kooli ümbrusesse rohkem elurikkust tuua.
Nii saigi kooliõuele rajatud väike lapike, kus loodetavasti juba õige pea hakkavad meie kõigi silmi rõõmustama niidulilled.
Aitäh majandusjuhataja Virvele, kes talgulisi juhendas ja kõigile, kes talgutesse panustasid!
https://teemeara.ee/tahelepanu-all/koolide-ja-noortepeo-elurikkus
Vahetult enne koolivaheaega toimus traditsiooniline jüriöö jooks, mis on üks vanimaid kooli traditsioone. Esimene jüriöö jooks leidis aset 36 aastat tagasi. Et aga vahepealsetel aastatel on jooks kahel korral ära jäänud, oli seekord tegemist 34.ndat järjekorranumbrit kandva võistlusega.
Esimese koha saavutas 9. klass, teiseks tuli 8. klassi võistkond ning kolmandale kohale jooksid naaberkooli Turba jooksjad.
21. aprillil on kõigil soovijail võimalik end proovile panna traditsioonilisel Nissi kooli jüriöö jooksul. Registreeri võistkond ja tule võta osa! Registreerimine on avatud 16. aprillini k.a.
Järgmisest õppeaastast hakkab kehtima uus õppekava, mis lõimib senisest enam õppetegevustesse esivanemate kombeid ja tavasid. Kooli juhtkond kinnitas eileõhtusel erakorralisel koosolekul järgmise nädala pärandkultuurinädalaks eesmärgiga pakkuda kooliperele võimalust tutvuda sügisest kehtima hakkavate uute korraldustega.
Järgmisel nädalal kehtivad uued nõuded nii õpilaste kui õpetajate riietumisele, näiteks tuleb vahetusjalanõude asemel kanda pastlaid või viiske. Loodame, et esimesed julged kannavad ka teisi talupojariietuse elemente (tüdrukutel ja naistel kirivööga kinni tõmmatud pikk valge särk, poistel ja meestel linasest kangast särk ja püksid). Kõige rahvuslikuma rõivakomplekti kandjale on auhinnaks välja pandud sari ehk suur viljatuulamissõel. Talupoja käimariided muutuvad kohustuslikuks koolivormiks siiski alles sügisest.
Suurt tähelepanu pöörame ka esivanemate keelepärandile. Nii toimuvad järgmisel nädalal tunnid eesti keele asemel setu, mulgi, saare, hiiu ja võru keeles. Seejärel selgitame välja kooliperele enim meeldinud murdekeele, mis lisandub sügisel kooli B-võõrkeele valikute hulka.
Käsitöö ja kodunduse, tehnoloogiaõpetuse ning kunstitundides tutvustatakse järgmisel nädalal erinevaid pärandtehnoloogiaid. Näiteks küpsetatakse aganaleiba ja kamakäkki ning tehakse tutvust ketramise ja alepõllunduse peamiste võtetega. Viimase tarbeks rajatakse kooli lähedal olevale haljasalale alepõld, kuhu saab järgmiseks sügiseks koolitoidu jaoks vajaliku vilja külvata. Sügisest viiakse tunniplaani sisse uue ainena permakultuuriõpetus.
Vanasti valmistati sooja toitu (nt vee ja soolaga keedetud ube, herneid või tange) enamasti paar korda nädalas suuremas koguses, mida sai hiljem soojendada ja piima lisades toitvamaks muuta. Selline kokkuhoidlik toiduvalmistusviis on inspireerinud ka meie toitlustajat, kes saadab nädala herne- ja oaportsjonid juba esmaspäeval koolidesse laiali ning koolid saavad hiljem ise vajaliku koguse lõunaks soojendada. Vahepaladeks pakub söökla hapupiima, soolakala ja jahujooki.
Uuest nädalast ei kehti enam kodukorras loetletud õpilaste mõjutusmeetmed, nt kirjalikud märkused ja noomitused, õppetunnist eemaldamine vms. Esivanemate poolt äraproovitud praktikale tuginedes luuakse klassidesse tahvlite kõrvale nurgake hernestega, kuhu tunnikorra rikkumise või kodutöö tegemata jätmise puhul õpilane põlvitama ja teo üle järele mõtlema suunatakse. Koostöös hoolekoguga arutatakse võimaluste üle taastada sügisest veel teisigi talupojakultuurist inspireeritud mõjutusmeetmeid, näiteks teotöö ja loonusandam (osa pere põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust).
Pärandkultuurinädal mõjutab ka kooli dokumendihalduskorda, sest juhtkonna otsusega taaselustatakse kirjakirjutamise traditsioon ning keelatakse elektroonilised sõnumid. Erinevad informatiivsed teated tuleb edaspidi käsitsi paberile kirjutada ning saata posti teel saajale. Infoliikumise paremaks toimimiseks kuulutatakse välja avalik konkurss majasisese käskjala ametikohale.
Täna on rahvusvaheline naljapäev. Loodame, et artikkel mõjus tujutõstvalt. Naer on terviseks!