Rubriik: Traditsioonid

Palju õnne, härra Peterson, ehk emakeelenädal Nissi Põhikoolis

14. märtsil saime taaskord üheskoos õnne soovida härra Kristjan Jaak Petersonile, kelle sünnist möödus sel aastal 222 aastat. Nagu sünnipäeva puhul ikka, tähistas ka sel aastal Nissi kool seda tähtpäevale kohaselt.

Emakeelenädal sai avapaugu ülekoolilise Kahoodiga, mis tõstis rambivalgusesse slängi. Testisime, kas noored ja veidi vähem noored saavad üksteisest ikka üheselt aru, mis puudutab slängi. Tuleb välja, et saavad küll. Kindlasti said osalised oma sõnavarasse ka mõne uue väljendi, mida edaspidi kasutada.

Härra Petersoni õigel sünnikuupäeval külastas meie kooli tuntud ajakirjanik ja saatejuht Märt Treier, kes teab nii mõndagi keele ja sõna jõust. Seda eriti veel meie emakeele omast. Kristjan Jaak vaatas kindlasti pilvepiirilt alla ning noogutas iga härra Treieri poolt lausutud sõna peale. Vähemalt nii tegid Nissi kooli vanema õpilaskonna esindajad, kes kõneleja igat lausutud sõna hoolega endasse ammutasid ning hiljem õhinal meenutasid. Usun, et mitmed väljaöeldud tarkuseterad jäävad pikemaks ajaks usinamate kaasamõtlejate meeltesse uitama.

Hetk Kahoodi mängust (Foto: R. Väli)

Nädalat jäid lõpetama üritused Riisipere raamatukogus. Neljapäeval kogunesid vaprad algklassikud raamatukogusse ning lugesid omakeskis loomalugusid. Kohal oli ka žürii, kes andis vajalikku tagasidet igale tublile deklameerijale. Reedel tegid aga sama vanemate kooliastmete esindajad, kuid nende jõukatsumuseks oli sel korral ise lugu valmis kirjutada ja seda esitada. Koolitunnis valminud põnevate, mõnel juhul lausa hirmujudinaid tekitavate lugude seast parimate väljavalimine oli paras pähkel žüriile, kuid kolm parimat sai siiski autasustatud. Müts maha kõikide Nissi kooli etlejate ja kirjanike ees!

Ettelugemine algklassidele (Foto: M. Reinmann)

Terve nädala vältel kestis ka Nissi Kooli Sõnaus 2023, mille eesmärgiks oli leida meie niigi rikkasse sõnavarasse uus vahva sõna, mille võiks otsekohe meie keelde lisada. Keel on ju teadupärast elav organism, mis muudkui uueneb ja elab oma elu. Selleaastase Sõnause võitjaks osutus 5. klassi õpilane Isabella Pedanik, kelle poolt välja pakutud sõna „võtmik” ehk võtmehoidja võiks kuuluda küll iga endast lugupidava emakeelekasutaja sõnavarasse. Milleks öelda pikalt, kui saab ka lühemalt, ja „võtmik” seda just aitabki meil teha.

Järgmisel aastal aga juba uue hooga – ikka aina hoogsamalt, ägedamalt ja emakeelelisemalt.

Evelin Alliksaar

Nissi kooli emakeeleõpetaja


Emakeelenädala parimad lood kogusime kokku kooli ajalehte. Head lugemisrõõmu!

Head emakeelepäeva!

Täna on emakeelepäev. Sel puhul käis Nissi kooli õpetajatel ja õpilastel külas Märt Treier, kes rääkis sõna jõust ja hea keeleoskuse tähtsusest. Külalise jutt ja kaasahaaravad lood liigutasid nii väikseid kui suuri kuulajaid. Aitäh, Märt Treier!

Märt Treier õpilastega kohtumas. Foto: R. Väli

Eestimaa, oled me südames sügaval!

Tänane koolipäev algas traditsiooniliselt lipu heiskamise kooli õuel. See au langes sel aastal Nissi kooli aktiivsetele noortele ning Saue valla Aasta Tegijad 2022 kategoorias Tegus Noor nominentide hulka jõudnud Stella Vanamöldrile ja Anna Hintile. Koolipere kuulas direktori kõnet ning laulis ühiselt Eesti hümni.

Pidulik päev jätkus aktusega kooli saalis. Kõnet pidas õpilasesinduse president, rahvalike laulude ja tantsudega esinesid mudilaskoori laululapsed ja 4. klassi rahvatantsijad. Tõeliselt piduliku meeleolu tõid südametesse aga kogu kooliperega lauldud isamaalised laulud.

Pikka liugu!

Vastlapäeva puhul võtsid Nissi kooli lapsed mõõtu teatekelgutamises. Algklasside arvestuses said kõige pikema liu 4. klassi õpilased, suuremates klassides kasvavad kõige pikemad linad aga 8. klassil.

Talispordipäev “Vastlamatk”

Nele Musten, Nissi Põhikooli hoolekogu esimees:

Pühapäeval, 19. veebruaril toimus Nissi kooli traditsioonilise talvepäeva raames vastlamatk. Ürituse eestvedajaks oli ka seekord kooli hoolekogu liige Taavi Ehrpais. Hoolimata küllaltki lühikesest etteteatamisest ja ootamatult alla sadanud paksust lumest kogunes kooli juurde arvestatav hulk matkahuvilisi. Rõõm oli näha, et kohale olid tulnud igas vanuses lapsed koos emade ja isadega. Eriliselt jäi silma ka 4. klassi õpetaja, kes oli suutnud oma klassist lausa 16 last kohale meelitada. Kohe alguses sai ka hoiatatud, et seekordne matk on eelmistest pikem ja ka uuel marsruudil.

Matka algus kooli juurest. Foto: Annely Ajaots

Selleks, et keegi ei peaks külmetama, võeti hoogsal sammul suund Madila poole. Just nagu sätitult, said matkalised tee ääres peetud pausidel oma silmaga tutvuda erinevas vanuses ja erinevas korras hoitud metsatüüpidega. Taavi rääkis põnevalt metsateadusest, aga sekka ka poliitikast. Osavalt arvati ära puude liike ja vanust, saadi teada, mida tuleb teha selleks, et üht või teist liiki metsa edukalt kasvatada ja hooldada. Kuuldi, kuidas mõjutab kliima soojenemine erinevaid puuliike. Eriti põnevaks läks aga matk, kui ehitati kraavi ületamiseks sillake ning jõuti täieliku kaitse all olevasse metsa. Kummutatud sai müüt, et vanasti oli metsa oluliselt rohkem kui tänapäeval. Oli olnud hoopis aegu, kus vajati maad karja- ja heinamaadeks ja ka kõnealune mets oli olnud kunagi hoopis heinamaa. Veelgi edasi liikudes satuti vana raudtee tammi otsa, mida mööda liikudes jõuti turbarabani. Selgus, et raba taastumine on võrreldes metsade taastumisega ikka väga pikk aeg, mida võib mõõta lausa tuhandetes aastates.

Matkajuht Taavi Ehrpais. Foto: Nele Musten

Rabast viis juba otsetee Alema terviserajale, kus Nissi naiskodukaitse usinad naised ootasid matkalisi imemaitsva hernesupiga. Jalgu ja käsi sai mõnusasti soojendada lõkke ääres muljetades ning lapsed said võimaluse panna ennast proovile ka täpsust lastes. Huvijuht Mauno ümber kogunesid elevil lapsed, kui hakati osalejate vahel veel vahvaid meeneid välja loosima. Kõik osalejad olid äärmiselt tublid, et 7-kilomeetrise matka heatujuliselt kaasa tegid.

Matkalised lõkke ümber. Foto: Nele Musten

Reelika Väli, haridustehnoloog:

Käisin vestlemas 4. klassiga ja uurisin, kas neile matk meeldis ja mis matkast meelde jäi. Metsas kõndimine oli laste arvates väga tore, meelde jäi ka see, et mets oli looduskaitse all. Vahva oli okstelt lund maha ajada ja mõne arvates oli talvine mets nagu looduslik seikluspark, sest seal oli mahalangenud puid, mille vahelt tuli läbi pugeda ja ühes kohas sai suisa end mäest alla veeretada. Mitmele tuli üllatusena see, et metsas oli vana raudtee ja et meie ligidal asub järv. Suurt rõõmu valmistas üle vee minemiseks ehitatud sillake. Tore tegevus oli ka täpsuslaskmine ning kõigile meeldis loosimine, kust mõni läks koju telefoni popsikuga, teine jälle uue helkuriga.  Rohkelt kiidusõnu kogus ka matkalistele valmistatud maitsev toit ning koos lubati kindlasti ka järgmisel aastal matkast osa võtta.