XIII noorte tantsupeol “SILLAD” osaleb 3.-4. klassi tantsurühmade hulgas ka Nissi kooli 4. klassi rahvatantsijad, keda juhendab Kalev Järvela. Soovime indu ja jaksu eesootavateks tantsutrennideks ja ettevalmistusteks. Kohtumiseni tantsupeol!
Rubriik: Uudised
Pärandkultuurinädal valmistab kooliperet ette uueks õppeaastaks
Järgmisest õppeaastast hakkab kehtima uus õppekava, mis lõimib senisest enam õppetegevustesse esivanemate kombeid ja tavasid. Kooli juhtkond kinnitas eileõhtusel erakorralisel koosolekul järgmise nädala pärandkultuurinädalaks eesmärgiga pakkuda kooliperele võimalust tutvuda sügisest kehtima hakkavate uute korraldustega.
Järgmisel nädalal kehtivad uued nõuded nii õpilaste kui õpetajate riietumisele, näiteks tuleb vahetusjalanõude asemel kanda pastlaid või viiske. Loodame, et esimesed julged kannavad ka teisi talupojariietuse elemente (tüdrukutel ja naistel kirivööga kinni tõmmatud pikk valge särk, poistel ja meestel linasest kangast särk ja püksid). Kõige rahvuslikuma rõivakomplekti kandjale on auhinnaks välja pandud sari ehk suur viljatuulamissõel. Talupoja käimariided muutuvad kohustuslikuks koolivormiks siiski alles sügisest.
Suurt tähelepanu pöörame ka esivanemate keelepärandile. Nii toimuvad järgmisel nädalal tunnid eesti keele asemel setu, mulgi, saare, hiiu ja võru keeles. Seejärel selgitame välja kooliperele enim meeldinud murdekeele, mis lisandub sügisel kooli B-võõrkeele valikute hulka.
Käsitöö ja kodunduse, tehnoloogiaõpetuse ning kunstitundides tutvustatakse järgmisel nädalal erinevaid pärandtehnoloogiaid. Näiteks küpsetatakse aganaleiba ja kamakäkki ning tehakse tutvust ketramise ja alepõllunduse peamiste võtetega. Viimase tarbeks rajatakse kooli lähedal olevale haljasalale alepõld, kuhu saab järgmiseks sügiseks koolitoidu jaoks vajaliku vilja külvata. Sügisest viiakse tunniplaani sisse uue ainena permakultuuriõpetus.
Vanasti valmistati sooja toitu (nt vee ja soolaga keedetud ube, herneid või tange) enamasti paar korda nädalas suuremas koguses, mida sai hiljem soojendada ja piima lisades toitvamaks muuta. Selline kokkuhoidlik toiduvalmistusviis on inspireerinud ka meie toitlustajat, kes saadab nädala herne- ja oaportsjonid juba esmaspäeval koolidesse laiali ning koolid saavad hiljem ise vajaliku koguse lõunaks soojendada. Vahepaladeks pakub söökla hapupiima, soolakala ja jahujooki.
Uuest nädalast ei kehti enam kodukorras loetletud õpilaste mõjutusmeetmed, nt kirjalikud märkused ja noomitused, õppetunnist eemaldamine vms. Esivanemate poolt äraproovitud praktikale tuginedes luuakse klassidesse tahvlite kõrvale nurgake hernestega, kuhu tunnikorra rikkumise või kodutöö tegemata jätmise puhul õpilane põlvitama ja teo üle järele mõtlema suunatakse. Koostöös hoolekoguga arutatakse võimaluste üle taastada sügisest veel teisigi talupojakultuurist inspireeritud mõjutusmeetmeid, näiteks teotöö ja loonusandam (osa pere põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust).
Pärandkultuurinädal mõjutab ka kooli dokumendihalduskorda, sest juhtkonna otsusega taaselustatakse kirjakirjutamise traditsioon ning keelatakse elektroonilised sõnumid. Erinevad informatiivsed teated tuleb edaspidi käsitsi paberile kirjutada ning saata posti teel saajale. Infoliikumise paremaks toimimiseks kuulutatakse välja avalik konkurss majasisese käskjala ametikohale.
Täna on rahvusvaheline naljapäev. Loodame, et artikkel mõjus tujutõstvalt. Naer on terviseks!
Poola teemapäevad Daily koolisööklates
Poola köögi päevad Daily koolisööklates on 28.03.-31.03. Sel perioodil on menüü inspireeritud Poola köögist.
Palju õnne, härra Peterson, ehk emakeelenädal Nissi Põhikoolis
14. märtsil saime taaskord üheskoos õnne soovida härra Kristjan Jaak Petersonile, kelle sünnist möödus sel aastal 222 aastat. Nagu sünnipäeva puhul ikka, tähistas ka sel aastal Nissi kool seda tähtpäevale kohaselt.
Emakeelenädal sai avapaugu ülekoolilise Kahoodiga, mis tõstis rambivalgusesse slängi. Testisime, kas noored ja veidi vähem noored saavad üksteisest ikka üheselt aru, mis puudutab slängi. Tuleb välja, et saavad küll. Kindlasti said osalised oma sõnavarasse ka mõne uue väljendi, mida edaspidi kasutada.
Härra Petersoni õigel sünnikuupäeval külastas meie kooli tuntud ajakirjanik ja saatejuht Märt Treier, kes teab nii mõndagi keele ja sõna jõust. Seda eriti veel meie emakeele omast. Kristjan Jaak vaatas kindlasti pilvepiirilt alla ning noogutas iga härra Treieri poolt lausutud sõna peale. Vähemalt nii tegid Nissi kooli vanema õpilaskonna esindajad, kes kõneleja igat lausutud sõna hoolega endasse ammutasid ning hiljem õhinal meenutasid. Usun, et mitmed väljaöeldud tarkuseterad jäävad pikemaks ajaks usinamate kaasamõtlejate meeltesse uitama.
Nädalat jäid lõpetama üritused Riisipere raamatukogus. Neljapäeval kogunesid vaprad algklassikud raamatukogusse ning lugesid omakeskis loomalugusid. Kohal oli ka žürii, kes andis vajalikku tagasidet igale tublile deklameerijale. Reedel tegid aga sama vanemate kooliastmete esindajad, kuid nende jõukatsumuseks oli sel korral ise lugu valmis kirjutada ja seda esitada. Koolitunnis valminud põnevate, mõnel juhul lausa hirmujudinaid tekitavate lugude seast parimate väljavalimine oli paras pähkel žüriile, kuid kolm parimat sai siiski autasustatud. Müts maha kõikide Nissi kooli etlejate ja kirjanike ees!
Terve nädala vältel kestis ka Nissi Kooli Sõnaus 2023, mille eesmärgiks oli leida meie niigi rikkasse sõnavarasse uus vahva sõna, mille võiks otsekohe meie keelde lisada. Keel on ju teadupärast elav organism, mis muudkui uueneb ja elab oma elu. Selleaastase Sõnause võitjaks osutus 5. klassi õpilane Isabella Pedanik, kelle poolt välja pakutud sõna „võtmik” ehk võtmehoidja võiks kuuluda küll iga endast lugupidava emakeelekasutaja sõnavarasse. Milleks öelda pikalt, kui saab ka lühemalt, ja „võtmik” seda just aitabki meil teha.
Järgmisel aastal aga juba uue hooga – ikka aina hoogsamalt, ägedamalt ja emakeelelisemalt.
Evelin Alliksaar
Nissi kooli emakeeleõpetaja
Emakeelenädala parimad lood kogusime kokku kooli ajalehte. Head lugemisrõõmu!
Head emakeelepäeva!
Täna on emakeelepäev. Sel puhul käis Nissi kooli õpetajatel ja õpilastel külas Märt Treier, kes rääkis sõna jõust ja hea keeleoskuse tähtsusest. Külalise jutt ja kaasahaaravad lood liigutasid nii väikseid kui suuri kuulajaid. Aitäh, Märt Treier!